Covid-19 vastu vaktsineerimise korraldusrühma asejuht doktor Arkadi Popov tunnistas Postimehe otsesaates, et valitsuse otsus mitmeid seniseid koroonaviiruse leviku tõkestamiseks kehtestatud piiranguid leevendada oli ennatlik. «Ma olen nende otsuste suhtes skeptiline. See on minu isiklik seisukoht ja eks ma võib-olla jään selles osas opositsiooni,» tunnistas ta. Popovi sõnul on edasiste nädalate jooksul äärmiselt oluline hoida nakatumisnäitajatel silma peal ning olukorra halvenemisel tuleks tema hinnangul olla valmis ka väga kiiresti reageerima. «Kui näeme, et meil tekib liikumine vastassuunas ja nakatumisnäitajad hakkavad kasvama, tuleb kiiresti ja jõuliselt reageerida,» selgitas ta ning lisas, et vaid sellisel juhul on võimalik halvem ära hoida. «Küsimus seisneb selles, kui hästi olukorda jälgitakse ja seda juhtida suudetakse. Kui mõlemad asjad on paigas, siis pole tarvis muretseda,» sõnas Popov. Tema sõnul teeb teda murelikuks juba praegune olukord, kus inimesed saavad kohviku terrassidel einestada ja aega veeta, sest ollakse küllaltki lähestikku ning söömise ja joomise ajal maske ei kanta. «Kui inimene on nakatunud ja istub ilma maskita teise inimese kõrval, on see muidugi potentsiaalseks ohuallikaks,» muretses haiglajuht. Lisaks nentis ta, et terviseameti andmetel on juba praegu eelmise nädala jooksul registreeritud väike nakatumiste tõus eri vanuserühmades, teiste seas viie- kuni üheksa-aastaste laste ning 15–19-aastaste noorte hulgas. Selliste näitajate valguses tekib küsimus, kas õpilaste naasmine kontaktõppele ei tule ehk liiga vara. «Eks me vaata, mida järgmine nädal näitab, ja eks olukorda tuleb jälgida,» kordas Popov. Samas tunnistab ta, et praegu on langustrend siiski olemas. «Ma loodan, et mingit kolmandat lainet praegu ei tule.» Vaktsineerimise korraldusrühma asejuht avaldas lootust, et vaktsineerimine võib olla võti maskivaba ühiskonna taastumiseni. «Kindlasti see juhtub, aga see võtab aega. Kui räägime ühiskonnast, kus maske ei ole, siis võin oletada, et see käib paralleelselt vaktsineerimise tasemega – mida kõrgem see on, seda suurem on tõenäosus, et võime mingil hetkel öelda «hingake vabalt!»,» selgitas Popov. Küsimusele, miks nakatamiskordajat R, mis täna jääb vahemikku 0,9– 0,95, ei peeta enam kriitiliseks olukorraks, kui varem on nakatamiskordajat üks peetud väga halvaks näitajaks, vastas Popov, et praegu on nakatumismäär Eestis siiski väga-väga tagasihoidlikus languses. «Nakatamiskordaja R näitab, kui kiiresti toimuvad trendid nakatumisprotsessis. Kui see on madalam kui üks, siis on trend pigem positiivne, sest nakatamiskordaja liigub allapoole ja olukord läheb paremaks. Mida kõrgem on aga R, seda kiiremini jookseb kõver ka üles,» rääkis Popov ning lisas, et Eestis on siiski taas näha piirkondi, kus nakatumised on tõusuteel ja R on suurem kui üks. «Ma pean tunnistama, et tegelikult ei ole olukord üldse suurepärane.» Popov ei välista ka võimalust, et mõne regiooni nakatumisnäitajate kasvu puhul tuleb hakata piiranguid taas piirkonniti kehtestama. «Praegu on näha, et Ida-Virumaal nakatumine suureneb. Kui võtame suhtarvu, siis Ida-Virumaal on nakatumismäär kaks korda kõrgem kui riigis tervikuna. Riigis on see arv hetkel 324 saja tuhande inimese kohta, kuid Ida-Virumaal kõrgem kui 600 ja trend liigub praegu ülespoole,» kirjeldas Popov olukorda ning tõdes, et see annab taas terviseameti epidemioloogidele tööd juurde, sest jälle tuleb hakata kontakte jälgima. «Juhul kui teatud regioonis tekivad mingid kolded, kaasnevad sellega ka potentsiaalsed piirangud. Kahjuks on see meil juba läbitud protsess, kui meil sügisel olid rakendatud regionaalsed piirangud.» Kõike arvesse võttes usub Popov siiski, et suve teises pooles on olukord juba tunduvalt parem ning on põhjust ka tagasihoidlikuks optimismiks. «Ma loodan, et juuli lõpus on hoopis teine visioon ja ma näen tõesti, et suurem osa Eesti inimestest, kes on tahtnud vaktsiini saada, on seda siis ka saanud,» avaldas Popov lootust. Teadusnõukoja liikme Krista Fischeri sõnul tuleb vaadata nakatamiskordajat R uute koroonapositiivsete järgi. Kui Eestis on 50 uut juhtu päevas ja R on üks, terviseamet suudab koldeid isoleerida, ei peaks selle pärast muretsema. «Kui meil on 300 nakatunut päevas, siis R võiks olla tunduvalt alla ühe. Mina pean 300 nakatunut ikka paljuks, võiks vähem olla,» ütles Fischer. Praegu on R 0,95. Koolide avamise arutelud olid Fischeri sõnul ühed keerulisemad. «Kuna kooliaega on jäänud üsna vähe, arvasid haridustöötajate esindajad ja haridusministeerium, et osale lastele oleks väga vajalik, et nad saaksid mõneks nädalaks kontaktõppele,» põhjendas teadlane.
