Arenguseire keskuse tellitud uuringust pealkirjaga "Eesti elanike liikuvusprofiilid" selgub, et vähemalt viiendik linnaelanikest oleks valmis asendama isikliku sõiduauto kasutamise mõne säästvama liikumisviisiga. Kuna Eesti transpordisüsteem on väga autokeskne, pakub järgmistel kümnenditel peamist väljakutset sõiduautodega seotud keskkonnamõjude vähendamine. "Eestis on viimase 18 aasta jooksul ühistranspordiga, jalgsi ning jalgrattaga tööle liikujate arv vähenenud 120 000 inimese võrra ning kahekordistunud registrisse kantud sõiduautode arv," ütles arenguseire keskuse ekspert Uku Varbalane. "Lisaks suurele keskkonnamõjule on isiklikele sõiduautodele toetuv transport linnades ebaefektiivne ja ruumi raiskav." Varblase sõnul saab transpordisaastet vähendada eelkõige suuremates linnades ja nende ümbruses, kus toimub suurem osa liikumistest ning liikuvusmustrite ümberkujundamise võimalused on laiemad kui mujal. Uuringus rühmitati Eesti elanikud nende liikumisviiside, sotsiaaldemograafiliste tunnuste ja käitumismustrite alusel üheksasse liikuvusprofiili. Eelistatavalt jalgsi ja rattaga liikujate profiili moodustavad peamiselt kuni 34-aastased, sagedamini suuremates linnades elavad inimesed, kelle jaoks keskkonnateadlikkus on oluline ka muid tarbimisvalikuid tehes. "Samuti sai uuringust kinnitust, et nooremate inimeste liikumisviiside valikud on mitmekesisemad. Kasutatakse aktiivselt jagamisteenuseid ja kombineeritakse neid jalgrattasõidu, tõukeratta või teiste kergliikuritega, samuti eelistatakse auto omamise asemel seda pigem rentida," selgitas Varblane. "See grupp pole veel esialgu väga suur, kuid kasvab pidevalt." Autokeskse elanikkonna osa liikuvusprofiilid peegeldavad seda, et hõreasustusega maapiirkondades ei paku ühistransport enamasti isiklikule sõiduautole alternatiivi ei kiiruse ega kasutusmugavuse poolest. "Suur potentsiaal on ühistransporditeenuse kaasajastamisel ning selle sidumisel kasutajakesksete teenuselahendustega," märkis Varblane. "Ühistranspordi kättesaadavuse parandamise kõrval võiks olla üheks võimaluseks vähemsaastavate sõidukite soetamise või rentimise toetused." Linnasisese liikumisviiside puhul näitab uuring, et kiire ja mugav ühistransport oleks mitmete sihtgruppide jaoks tugev alternatiiv igapäevasele autokasutusele. "Eriti kui suuremate linnade planeeringutes sellega senisest enam arvestatakse. Kui ühistranspordi kvaliteedi paranemisega kaasneb teadlik autoliikluse eelisarendamisest loobumine, võib ühissõidukite kasutajate ring tõepoolet kasvada," ütles Varblane. "Erinevaid liikumisviise soosiv planeerimine parandab linnalist elukeskkonda ning võib peatada ja kaugemas tulevikus ümber pöörata senise valglinnastumise." Varblane lisas, et uuringust võib järeldada parkimispoliitika tõhusust inimeste liikumisvalikute suunamisel. "See ei pea tingimata tähendama parkimiskohtade vähendamist ja hindade tõstmist, vaid võib leida aset ka hoopis soodustuste näol – näiteks tööandja pakutav preemia neile, kes parkimiskohta ei vaja ega kasuta," pakkus Varblane välja. Eesti elanike liikuvusprofiilide uuringu viis arenguseire keskuse tellimusel läbi uuringufirma Kantar Emor ja see on osa keskuse tänavusest uuringusuunast "Liikuvuse tulevik". Kogu uuringusuuna lõppraportit esitletakse 25. mail algusega kell 11.
