Teisipäeval suri 75-aastaselt Eesti motosportlane Lembit Teesalu, vahendab BNS. 29. juulil 1945 Padisel Harjumaal sündinud Teesalu alustas motospordiga 1961. aastal Tööjõureservide motoklubis Johannes Tomsoni juhendamisel, edastas Eesti Mootorrattaspordi Föderatsioon. Kaks aastat hiljem pälvis ta NSV Liidu mootorratturite ringrajasõidu meistrivõistlustel noorte 50-kuubikuliste väikerataste klassis esikoha. Aastatel 1965-1985 võitis Teesalu NSV Liidu kõigi aegade edukaim ringrajasõitja neljas erinevas masinaklassis 30 medalit, neist 21 kuldset ja pälvis rekordilised 56 etapivõitu. 1970. aasta V üleliidulisel tehniliste spordialade spartakiaadil võidutes ta 350-kuubikuliste sportmootorrataste klassis, võites veel kahel järgneval NSV Liidu rahvaste spartakiaadil kokku kolm esikohta, olles nelja spartakiaadikullaga edukaim ringrajasõitja. Mitmel aastal kuulus ta NSV Liidu ringrajasõidu koondisesse ja sotsialismimaade Sõpruse karikasarjas kuulus talle võrride ehk 125 cm³ masinaklassis hõbemedal. Ida-Euroopa karikasarjas võidutses Teesalu kolmel aastal. Eesti meistrivõistlustel on ta võitnud 13 kulda ringrajasõidus, ühe tali- ja ühe motokrossis. Lisaks on Teesalu kroonitud kolmel korral ringrajasõidus Balti meistriks ja vabariigi karikavõitjaks. Kalevi Suursõidu võitis Teesalu aastatel 1971-2004 17 korda, neist kaks vormelauto roolis. Teesalu on ainus tehnikasportlane, kes on Suursõitudel võidutsenud nii mootorratta sadulas kui vormelauto roolis. NSV Liidu meistersportlase normatiivi täitis ta 1967. aastal ja suurmeistri nimetus anti talle 1978. aastal. Kolmel korral, aastatel 1977, 1979 ja 1983 valiti Lembit Teesalu aasta parimaks tehnikasportlaseks. 2020 aastal avati Teesalu 75. sünnipäeva juubeli puhul Pirita-Kose-Kloostrimetsa stardipaigas Teesalu nimeline pink.
