Murettekitav statistika: põhikooli lõpuks on 30%-l Eesti õpilastest diagnoositud lühinägevus

Laste silmad on praegu suurema surve all kui kunagi varem, sest õues viibitakse vähe ning ekraanide taga ollakse väga palju. Ida-Tallinna Keskhaigla silmaarsti dr. Kadi Palumaa sõnul on statistika murettekitav: hinnanguliselt 20-30% Eesti põhikooliealistest lastest ehk 45 000 koolilast on lühinägevusega ning see hulk kasvab aasta-aastalt. Mais käivitunud kampaania „Hoiame laste silmi!“ kutsub vanemaid üles laste silmaprobleeme märkama ja ennetama.

Dr. Kadi Palumaa sõnul on viimaste aastate kliinilises praktikas olnud selgelt näha müoopia laialdasemat levikut ning lühinägevus tekib tänapäeval üha sagedamini noorematel lastel. „Euroopa riikides läbi viidud uuringute põhjal võime eeldada, et Eestis jääb müoopia levimus nooremates kooliastmetes umbes 10-20% ning põhikooli lõpuklassides 20-30% vahele,“ kirjeldab dr. Palumaa olukorra tõsidust.

Dr. Palumaa toonitab, et lühinägevus kujuneb tavaliselt välja varases koolieas ja selle tekkeriski suurendab vähene õues päevavalguses viibimine ning rohke lähitöö, sealhulgas arvutite ja nutiseadmete kasutamine. Kuna laste igapäevaelu on õppimisest kuni sotsiaalse suhtluseni kolinud koroona ajal nutiseadmetesse, siis kutsub dr. Palumaa praegu lapsevanemaid üles erilisele tähelepanelikkusele oma laste silmade hoidmisel.

Probleemi teadvustamisele aitab kaasa sellel kevadel Colonna Heategevusfondi poolt ellu kutsutud ennetuskampaania „Hoiame laste silmi!“. „Oleme väga tänulikud fondile, kelle abiga saame lühinägevuse probleemile suuremat tähelepanu juhtida. Kampaania raames pakume välja lihtsad juhised, mida vanemad oma laste päevarutiini lisada saavad. Tegemist on tõhusa 2-20-20 reegliga: laps peaks viibima iga päev vähemalt 2 tundi õues päevavalguse käes ning iga 20 minuti lähitöö järel vaatama 20 sekundi vältel kaugusesse,“ selgitab dr. Palumaa.

„Lühinägevust saab korrigeerida miinusprillide või kontaktläätsedega, kuid need meetodid ei takista lühinägevuse süvenemist,“ rääkis dr. Palumaa ning tõi lisaks välja mõned uued tõenduspõhised meetodid, mis mitmel pool maailmas juba kasutusele võetud. „Kõige efektiivsemaks ravimeetodiks on atropiini silmatilgad, mis pärsivad müoopia süvenemist. Eestis ja lähiriikides pole see ravi veel kätte saadav, kuid silmaarstid uurivad selle võimalikult kiire kasutusele võtmise võimalusi.“

Selleks, et silmi ravida, on haiguse õigeaegne diagnoosimine määrava tähtsusega ning kampaania „Hoiame laste silmi!“ raames kutsutakse vanemaid muuseas üles märkama lapse nägemisprobleeme. ITK silmakabinetti jõuab peagi spetsiaalselt lühinägevusega laste uurimiseks ja ravi määramiseks mõeldud keratobiomeeter, mille ostmiseks vajalikud 22 547 eurot annetas Colonna Heategevusfond.

Fondi asutaja Roberto de Silvestri sõnul on tegemist maailmas alles hiljuti kasutusele võetud aparaadiga, mis võimaldab mõne hetkega jäädvustada kõik vajalikud parameetrid müoopia diagnoosimiseks. Kui varasemalt pidi last uurima mitme eri aparaadiga, siis uus masin on palju lapsesõbralikum ja kiirem. „Oleme südamest tänulikud Colonna püsiannetajatele, kelle abil seekordse toetussumma kokku kogusime ja laste silmade hoidmiseks ja aitamiseks oma panuse saame anda!“ lisab Silvestri.

Kommentaarid puuduvad