Rahandusministeeriumi analüütiku Kristjan Pungase sõnul on koroonakriis Eesti ekspordisektoris põhjustanud K-tähe kujulise arengu – kui kaupade väljavedu on kiirelt taastunud, siis teenuste eksport on turismi suure osakaalu tõttu majanduses kannatanud rohkem kui Euroopa Liidus (EL) keskmiselt. “Viimastel pandeemiaeelsetel aastatel on Eesti olnud välisturgudel edukas, mis on avaldunud kaupade ja teenuste ekspordi kiiremas kasvus kaubanduspartnerite impordinõudlusega võrreldes. Teisisõnu oleme vaatamata konkurentsipositsiooni nõrgestavatele kulusurvetele – näiteks tööjõukulud – ekspordi jalajälge suutnud kasvatada,” kirjutas Pungas ministeeriumi ajaveebis. Mullune koroonakriisi aasta põhjustas tema sõnul aga olulisi nihkeid. Kaubavahetusmahtude kevadisele kukkumisele järgnes aasta teisel poolel jõuline taastumine – kaupade eksport suurenes teisel poolaastal kahe tegevusala toel koguni kümnendiku ning ka aasta kokkuvõttes ületas eelneva aasta taseme. “Seevastu teenuste sektor oli koroona leviku tõkestamiseks rakendatud tegevus- ja liikumispiirangutest tunduvalt rohkem mõjutatud,” märkis ta, lisades, et iseäranis sügav oli kukkumine välisturismis. Sellest tulenevalt vähenes teenuste eksport mullu viiendiku, olles ka sügavam EL-i keskmisest langusest. “See indikeerib selgelt K-tähe kujulist taastumist, ehk mitmetel tegevusaladel on taastumine kulgenud suhteliselt hästi, kuid samal ajal võib loetleda rida teenustekeskseid tegevusalasid, kes on jätkuvalt madalseisus,” selgitas Pungas. Ta osutas, et ajalooliselt on teenuste ekspordi osa Eesti majanduses eelkõige geograafilise asukoha toel olnud kõrge. “Paiknemine ida ja lääne vahel on võimaldanud ära kasutada kaubavoogudest saadavat tulu ning lisaks jõuka hõimurahva lähedus on meelitanud kuhjaga turismimiljoneid,” märkis Pungas, lisades, et nende tegurite mõjul on veo- ja reisiteenuste osakaal Eestis 2–3 korda suurem kui EL-is keskmiselt. “Tõsi, idast pärinevate kaubavoogude osaline suunamine Venemaa sadamatesse ning elatustaseme tõusu ja aktsiisipoliitikast tulenevalt on nende teenustegruppide tähtsus järk-järgult vähenenud,” möönis analüütik. Samuti tõi Pungas väja, et erinevalt lähinaabritest ja ka EL-ist laiemalt, kus teenuste osakaal majanduses suureneb, on see Eestis on püsinud suhteliselt stabiilsena 25 protsendi juures sisemajanduse koguproduktist (SKP). Sealjuures on viimasel kahel kümnendil analüütiku sõnul toimunud selge nihe veo- ja reisiteenuste kesksest teenuste sektorist kõrgema lisandväärtusega teenuste kasuks. “Arvestades tehnoloogia kiiret arengut ja IT-sektori üha jõulisemat esilekerkimist, on nii Eestis kui Euroopas kiireima kasvuga teenuseliigid ekspordis kõrgemat lisandväärtust pakkuvad IKT ja äriteenused,” osutas ta. Reisiteenuste osas on Eesti Pungase sõnul nii lähinaabritega kui EL-i keskmisega võrreldes tunduvalt edukam olnud – tulud reisiteenuste ekspordilt olid 2019. aastal ehk enne pandeemiat kaks korda suuremad kui EL-is keskmiselt. Eestit edestasid selle näitaja osas vaid Lõuna-Euroopa tuntud puhkuse sihtkohad, seejuures kõige enam on turismist sõltuv Horvaatia, kus eksporditulud reisiteenustelt ulatusid pea 20 protsendini SKP-st. Skaala alumisse otsa jäävad Soome ja Saksamaa 1,4 protsendiga SKP-st. “Pole siis ka ime, et vaatamata koroonaleviku vähenemisele ja hoogsale vaktsineerimisele hoiab Soome välisturistidele jätkuvalt piire kinni,” kommenteeris Pungas. Arvestades lisaks reisiteenustele ka reisijatevedu, vähenesid välisturistide kulutused Eestis 2020. aastal pandeemia tõttu 1,3 miljardit eurot, teisalt jäid Eesti turistide kulutused välismaal 1 miljardi euro võrra väiksemaks, kirjutas analüütik. Piiride suletusest ja halvenenud reisimisvõimalustest tulenevalt suurenesid seeläbi lootused siseturismi õitsenguks, mis näitas tema sõnul tõepoolest juulist oktoobrini kasvu, kuid see jagunes maakondade lõikes ebaühtlaselt. “Siseturism kompenseeris välisturismi ärakukkumist vaid Hiiumaal, kuhu välismaalased väga ei satu,” tõdes ta. Lisaks tuleb analüütiku sõnul arvestada, et eestlaste kulutused on kodumaal puhates väiksemad võrreldes välisriigist saabunuga. “Kuna turismiteenuste ekspordilt teenitav tulu on Eestil kaks korda kõrgem kui EL-is, on koroonakriisil siinsele teenustesektorile ka keskmisest suurem mõju,” selgitas ta. Ministeerium on Pungase sõnu arvestanud välisturismi taastumisega 75 protsendi ulatuses pandeemiaeelsest 2019. aasta tasemest 2022. aasta lõpuks. “Eesti turismiteenuste suurest osakaalust tulenevalt tähendab see aga teenuste ekspordi kiiremat kasvu kui Euroopas laiemalt ning ühtlasi teenuste turuosa taastumist välisturgudel,” lisas analüütik. Ta tõi välja, et pandeemiast olid möödunud aastal vähem mõjutatud info- ja kommunikatsioonitehnoloogia (IKT) ja äriteenused, mis ka viimastel aastatel on näidanud jõulist kasvu. Nii IKT kui äriteenuste müügis välisturgudele on Eesti suhtena SKP-sse võrdluses Euroopas esirinnas. “2019. ehk pandeemiaeelsel aastal moodustas IKT juba rohkem kui poole traditsioonilise tegevusala, töötleva tööstuse lisandväärtusest,” lisas Pungas. Analüütik selgitas, et Eesti edulugu paistab EL-i võrdluses paremini välja alates 2016. aastast, kui IKT teenuste müük välisturgudele on suurenenud keskeltläbi 18 protsenti aastas. Samas jääb Eesti kasvutempolt nii Lätile ja Leedule kui Kesk- ja Ida-Euroopa riikidele. Viimasel puhul on tema sõnul oma osa niiöelda vana Euroopa poolt osade teenuste viimisel madalama kulutasemega riikidesse. “Põhjanaabrite osas võib välja tuua, et kui Rootsi IKT sektori kasv on selgelt pidurdunud, siis Soome on suutnud oma potentsiaali paremini rakendada ning IKT teenuste eksport on üks EL-i riikide kõrgemaid – 4,7 protsenti SKP-st 2020. aastal,” märkis Pungas. Eksporditavate äriteenuste alla liigitub suurem hulk eri liiki ärilisi teenuseid, seejuures ajalooliselt moodustavad olulise osa Eestis eksporditavatest äriteenustest mitmesugused konsultatsiooniteenused, kuhu liigituvad ka raamatupidamine ja õigusabi, selgitas analüütik. Samas viimastel aastatel on tema sõnul aga kõige kiiremini kasvanud mujal kajastamata äriteenuste alaliik – tegu teenustega, mida ei osata eri teenuste vahel ära jagada ning see moodustab nüüdseks juba 40 protsenti äriteenuste ekspordist. “Ka teiste riikide kogemus on näidanud, et teenuste kiire arengu tõttu tehnoloogia vallas on teenuste eristamine IKT ja äriteenuste vahel muutunud üha keerukamaks,” selgitas ta. Pungas lisas, et viimase viie aasta jooksul on Eesti suutnud äriteenustelt teenitud tulu mitteresidentidelt suurendada keskmiselt 10 protsenti aastas, ületades oluliselt EL-i keskmist kasvu. “Ka mullusel kriisiaastal taastusid äriteenused kevadisest ajutisest langusest kiirelt, samas kui enamikes EL-i riikides oli äriteenuste turg languses,” tõi ta välja.