Eesti Panga värske majandusprognoosi kohaselt on valdavalt eratarbimise kasvust veetuna oodatav majanduskasv sel aastal suurusjärgus 5–8 protsenti ja järgmisel aastal 4–5 protsenti. Keskpank prognoosib, et piirangute kaotamisele teisel poolaastal järgneb kiire majanduskasv, sest on oodata eksporditurgude taastumist ning lühiajalise tugeva tõuke Eesti majanduskasvule annavad kriisi ajal kogunenud säästude ja teisest sambast väljavõetava raha liikumine tarbimisse. Eratarbimise väga kiire kasv muudab lähiaastate majanduskasvu aga heitlikuks, teatas Eesti Pank. Pärast piirangute kaotamist ennistub kiirelt kriisieelne tugev majandusseis. Majanduse väljavaade on tänu vaktsineerimise edenemisele muutunud kindlamaks ning peale sellekevadiste piirangute põhjustatud tagasilööki saab majanduskasv teisel poolaastal tugeva põhja. Tänavuse majanduskasvu kiirus sõltub keskpanga hinnangul aga paljuski sellest, kui suure osa säästudest inimesed otsustavad tarbimisse suunata. Teisest sambast võetakse välja ligi 1,3 miljardit eurot, mis on umbes 4,5 protsenti majanduse mahust. Kui tarbimine kasvab säästude arvelt oodatust rohkem, tekib majanduse ülekuumenemise oht, mis takistab majanduse naasmist stabiilsele kasvurajale. Majanduse jõuline kasv elavdab tööturgu. Ühes ettevõtete sooviga töötajaid juurde palgata on keskpanga sõnul juba tõusma hakanud nii hõive kui ka vabade töökohtade hulk ja tunnetatav tööjõupuudus. Majanduse avanemise järel ning nõudluse suurenedes hoogustub hõivekasv veelgi ning tööpuudus langeb prognoosi järgi juba 2022. aastal alla 5 protsendi ehk kriisieelse taseme lähedale. Taas tekkiv tööjõunappus kannustab järgmistel aastatel tööjõukulusid ning keskmise palga kasv püsib üle 5 protsendi. Kinnisvaraturg püsib Eesti Panga ootuste järgi aktiivne. Kriisi käigus tarbimisvõimaluste piiratusest tekkinud niinimetatud sundsääst on paljudes riikides suurendanud nõudlust elukondliku kinnisvara järele, märkis keskpank. Eestis võimendavad seda tugev palgakasv ja peagi lisanduvad enneaegselt väljavõetavad pensionisäästud. Kuna nõudlus laenuga rahastatava kinnisvara järele võib kasvada hüppeliselt, on Eesti Pank kinnisvaraturu ülekuumenemisest finantssektorile avalduda võivate ohtude vältimiseks vajadusel valmis karmistama eluasemelaenude andmise nõudeid. Stabiilsuse hoidmiseks majanduses tasub keskpanga hinnangul kaaluda riigi kulude kasvu piiramist heal ajal. Eesti majandus ületas positiivse üllatusena juba selle aasta alguses kriisieelse taseme – seega on taastumine olnud üks Euroopa riikide kiiremaid. Keskpank märkis, et ühest küljest tähendab majandusolukorra oodatust hoogsam paranemine seda, et vajadus riigi abikäe järele on seniarvatust väiksem. Teisalt tähendab see prognoositust suuremat maksutulu laekumist. Majanduse hea seis annab riigile võimaluse piirata üle jõu elamist ― selleks tasub keskpanga vaates oodatust paremat maksulaekumist kasutada eelarve puudujäägi vähendamiseks kiiremini kui seni plaanitud. Eesti Pank prognoosib lähiajal üleilmse nõudluse suurenemise tõttu ka hinnakasvu kiirenemist. Kuna toodangumaht ei suuda üleilmse nõudlusega sammu pidada, toob see lühiajaliselt kaasa paljude toormete kallinemise, mis jõuab viivitusega ka tarbijateni. Kriisi käigus tarneahelatesse tekkinud tõrked, osade toodete nappus, madalseisust väljuvad teenused ja tööjõukulude kasv kergitavad Eesti tarbijahindu sel aastal 2,5–2,7 protsenti ja järgmisel 2,8–3,3 protsenti. Samadest põhjustest tingituna kiireneb inflatsioon ajutiselt kogu euroalal, aga juhul kui hinnatõusu kiirenemine euroalal osutub püsivamaks, on Euroopa Keskpangal võimalik sellele reageerida rahapoliitika karmistamisega, mis ühtlasi pärsiks hinnakasvu ka Eestis, märkis Eesti Pank.
