Kolmapäeval suri kunstnik, Tartu linna aukodanik Heldur-Jaan Viires , kes hoidis ja edendas kolm aastakümmet pallaslikku maaliharidust Konrad Mäe ateljee juhataja ja maaliõpetajana ning jättis värvika jälje Eesti kultuuri- ja kunstilukku, kirjutab Tartu Postimees. 1927. aasta 23. juunil sündinud Viires oli kunstnikuna tuntud kui portretist ja maastikumaalija, aga tema loomingus on tähtsal kohal ka monotüüpia, teadus- ja ilukirjandusteoste illustreerimine ja kujundamine. Heldur Viires lõpetas 1945. aastal Tallinna 2. keskkooli ja õppis 1945–1949 Tartu riiklikus kunstiinstituudis. Aastal 1949 suunati ta stipendiaadina Leningradi Repini-nimelisse kunstiinstituuti. Veel sama aasta lõpul tuli ta Tartusse tagasi ning arreteeriti järgmisel aastal stalinistlikult tüüpilise süüdistuse alusel, nagu seda oli tehtud juba varem tema õpingukaaslaste Esther Potisepa, Valdur Ohaka, Henn Roode, Lembit Saartsi ja Ülo Soosteriga. Viires oli Vorkuta vangilaagris aastani 1956. Vabanemise järel asus ta õppima Eesti NSV riiklikus kunstiinstituudis maali erialal, mille lõpetas 1959. aastal. Pärast õpingute lõppu asus Heldur Viires tööle vabakutselise kunstnikuna, keskendudes peamiselt raamatugraafikal, aga kujundas muu hulgas plaadiümbriseid. Heldur Viires oli Eesti kunstnike liidu liige. Aastal 1988 oli ta üks kunstiühingu Pallas tegusaid taastajaid, aga liikmeks astus 1989, hiljem oli ta ka juhatuse liige. 2009. aastal valiti ta kunstiühingu Pallas auliikmeks. Ta oli kunstiühingu stuudio ehk Konrad Mäe ateljee õppejõud ja aastast 1998 juhataja. Mitmed tema õpilased leppisid kokku, et helistavad talle tema 94. sünnipäeval, 23. juunil ajavahemikus kell 15–16. Tema poeg Mauno oli valmis sel ajal Lõhavere hooldekodus oma isa telefonikõnede vastuvõtul abistama. Kuid õpetaja, kahe lapse isa, kahe lapselapse vanaisa ja ühe lapselapselapse vanavanaisa lahkus kella 14 paiku. Heldur Viires oli viimane elusolev 1960. aasta rühmitise liige. See oli teise maailmasõja järgse Eesti esimene, mitteametlik kunstirühmitis, mis mängis avangardset osa meie kunstiuuenduses ja kuhu kuulusid tema kõrval Valve Janov, Silvia Jõgever, Kaja Kärner, Lembit Saarts, Ülo Sooster ja Lüüdia Vallimäe-Mark. Heldur Viirest autasustati Valgetähe V klassi teenetemärgi ja Anton Starkopfi stipendiumiga. Aastal 2019 tunnustati teda Tartu linna aukodaniku tiitliga ja ta sai ühtlasi Tartu Suurtähe kavaleriks.