Eesti inflatsioon on tõusvate energiahindade toel viimastel kuudel hoogustunud ning osutus juunis ka euroala kiireimaks; seejuures moodustas üle poole kasvust kallinenud kütus ja elekter, märkis rahandusministeeriumi fiskaalpoliitika osakonna analüütik Kristjan Pungas. Statistikaameti andmetel tõusid hinnad juunis eelmise kuuga võrreldes 1,2 protsenti ja aasta varasemaga võrreldes kiirenes kasv 3,8 protsendini. Euroalal ulatus hindade tõus samas 1,9 protsendini, teatas rahandusministeerium. Pungas tõi välja, et kui mitmete toorainete hinnad on maailmaturul hakanud stabiliseeruma, siis naftahindade tõus on jätkumas. “Kuna maailmamajanduse taastumine ja nõudlus naftatoodete järele on olnud oodatust tugevam, on naftavarud vähenemas. Pakkumise poolt hoiab aga tagasi naftat tootvate riikide ühenduse OPEC+ varem kehtestatud tootmiskärped, mille leevendamises ei ole suudetud kokku leppida,” selgitas analüütik. Ministeeriumi andmeil on selle tulemusena nafta aastaga kallinenud pea 80 protsenti ning põhjustanud tarbijahindade tõusu kiirenemist nii Eestis kui Euroopas laiemalt. “Lisaks viiendiku võrra kallinenud kütusehindadele veab tarbijahindade tõusu elektri hüppeline kallinemine. Elektri börsihind tõusis juunis ilmastikuolude ja ühenduste piirangute ning hoolduste tõttu Nordpooli turul ajaloo kõrgeimale tasemele,” nentis Pungas, lisades, et seetõttu on on elekter muutuva hinnapaketiga majapidamistel kallinenud pea kolmandiku võrra. “Kokku moodustab kallinenud kütus ja elekter 2 protsenti ehk veidi üle poole tarbijahindade 3,8-protsendisest tõusust,” võttis ta kokku. Pungas selgitas ka, et piirangute leevendamise järgselt ja nakkuskordaja vähenedes on tavapärane majandustegevus paljudel tegevusaladel taastumas, avaldudes majandusaktiivsuse suurenemises ning ettevõtjate poolt hindade korrigeerimises. “Tööstuskaupade ja teenuste hindu kajastav baasinflatsioon on kiirenenud koroonaeelsele tasemele tagasi,” osutas ta. Juunis võis analüütiku sõnul täheldada eelkõige meelelahutusteenuste kallinemist – hinnad on 8,4 protsenti kõrgemad kui aasta tagasi. Tugev nõudlus on kergitamas ka puhkusepakettide hindu, mis kallinesid 18 protsenti. “Ka üüriturul ja majutuses on märke hindade järkjärgulisest taastumisest,” lisas ta. Pungas prognoosis, et kuna aastatagune võrdlusbaas on tavapäratult madal ning majandus on hoogsalt taastumas, jääb tarbijahindade tõus kiireks ka aasta teisel poolel.