Statistikaamet kutsub kõiki 13. ja 14. augustil Paidesse arvamusfestivalile, kus ameti eksperdid aitavad lahti muukida tõelist rikkuse valemit, koroonapiirangute tegelikku mõju majandusele ning tuua selgust andmete analüüsimise ja kaitsmise vastuoludesse. 13. augustil kell 18 arutlevad alal „Tõde ja õiglus“ eksperdid eesotsas biostatistika professori Krista Fisheri ning Tartu ülikooli ja statistikaameti rahvastikuteadlase Ene-Margit Tiiduga teemal „Andmete analüüs ja privaatsuse kaitse“. Andmete käitlemisel, kasutamisel ja analüüsimisel on tänapäeval kaks vastupidist suunitlust. Ühelt poolt koguneb andmeid aina rohkem ja nende analüüsimiseks on üha enam metoodilisi ja tehnoloogilisi võimalusi. Teisalt on andmed järjest rohkem rünnatavad, millega tegelevad niihästi riiklikud struktuurid kui ka pisikelmid. Seetõttu mõeldakse järjest välja uusi andmekaitse võimalusi. Muuhulgas on viimastel rahvaloendustel rakendatud andmekaitsepiirangute tõttu andmete hägustamise meetodeid. Andmekaitse ja andmete analüüsimise, sealhulgas teadustegevuse vastuolu, mis on hõõgunud juba mitukümmend aastat alates andmekaitse kui institutsiooni rajamisest, vajab rahuldavat lahendust. 14. augustil kell 12 tasub seada sammud arutelualale „Raha räägib?“, kus arvamust avaldakse teemal „Koroonakriisi mõju Eesti majandusele – hoop või tõuge?“. Paljude jaoks keerulise nimega sisemajanduse koguprodukt (SKP) näitab, kui palju väärtust riigi elanikud aasta jooksul loovad. Mida suurem on SKP, seda magusamat elu saab endale Eestis lubada. Kuidas mõjutasid aga meie majanduslikku heaolu koroonapiirangud? Millised tegevusalad kannatasid kriisis kõige rohkem? Kas Eesti majandusel läks võrreldes muu maailmaga hästi? Neile küsimustele otsivad vastuseid statistikaameti juhtivanalüütik Robert Müürsepp, kellel on selleks varrukast võtta viimased andmed Eesti majanduse käekäigu kohta, ja Eesti Panga ökonomist Kaspar Oja, kes täiendab andmeid majandusprognoosidega. Möödunut hindavad ja tulevikku vaatavad Sokos Hotel Viru tegevdirektor Sari Sopanen ja Bolt Foodi rahvusvaheliste suurpartnerite juht Nikolai Zenevitsh. Arutelu modereerib majandusajakirjanik Harry Tuul. 14. augustil kell 16 hakatakse arutelualal „Tõde ja õiglus“ lahti muukima tõelist rikkuse valemit. Andmed ja nende kasutamise oskus võiksid olla väikese Eesti konkurentsieelis ning iga inimese rikkuse valemi peamine komponent. Ometi imestatakse ikka veel, miks teab näiteks Amazon juba enne inimesi, mida nad ostma peaksime ning miks pidid arstid vaktsineeritavate nimekirju koostama paberi ja pastaka abil. Inimesed, ettevõtted, aga ka riik kogub ja salvestab tohutul hulgal andmeid. Selle aasta lõpus toimub taas rahvaloendus. Selleks, et kõikide nende andmete abil väärtust luua, peab oskama neid lugeda, analüüsida ja õigesse konteksti panna. Vastasel korral saab vaid suure hulga andmeprügi, millega pole midagi tarka peale hakata. Praegu ei ole Eesti andmekirjaoskus kuigi hea ning seda on vaja järele aidata. Millest peaksime alustama ja kui keeruline see olla saab? Kuidas andmed enda kasuks tööle panna? Sel teemal arutlevad statistikaameti eksperimentaalstatistika tiimijuht Kaja Sõstra, riigikantselei diginõunik Marten Kaevats, Omniva andmete juht Renee Kooli, haridus- ja noorteameti peadirektor Ulla Ilisson. Arutelu juhib tehnoloogiaekspert Hans Lõugas.
