Ööl vastu reedet lõppenud reisiparvlaeva Estonia vraki eeluuringud näitasid, et vrakk on mitmes kohas oluliselt vigastatud, samas on kerel olevate vigastuste iseloom sarnane pinnase geomeetriaga. Ohutusjuurdluse Keskuse juhataja Rene Arikase sõnul alustati 14. juulil allveerobotitega uuringuid laeva vööri osas paremas pardas ning uuriti ka laeva põhja ning ahtri osa. Lisaks varem tehtud merepõhja uuringule viidi läbi geofüüsikaline uuring, et aru saada, kus kohas võis olla tegu graniidikihiga ja kas kusagil on ka paljandeid. "Lõpetasime merepõhja proovide võtmise puuriga. 15. juulil jätkasime allveererobotiga uuringutega, keskendudes tekimajale, vasaku parda lengerkiilu osale ja mõõtsime ära parema parda vigastuse. See on vähemalt 22 meetrit pikk ja neli meetrit kõrge. Vigastuse täpne ulatus pole teada, kuna see jääb laevakere alla. Tegemist on rebenditega ning ulatusliku välisplaadistuse ja sisekonstruktsiooni deformatsioonidega," rääkis Arikas. Tema sõnul on läbi laevakere vigastuse võimalik näha laeva siseruumidesse. "Nägime osasid autosid autotekil," ütles Arikas. Vigastused on tema sõnul põhjustatud mittekorrapärase välise keha poolt. Vigastuse ala vastas on arvatavalt graniidipaljand ja vigastuste vaatluse põhjal need ühtivad paljandi geomeetriaga. Tuvastati ka, et vöörirambi parema parda väike tükk on vöörirambi parema parda hinge küljes, samuti vöörirambi parema sisenurga tükk on puudu. "Vöörirambi konstruktsioonil tuvastasime erinevaid vigastusi, suuremas osas rambi keskosas. Vööripoolse põtkuri ees tuvastasime väiksema prao," loetles Arikas. Seitsmenda teki ülemises ääres tuvastati vähemalt kaks lühemat pragu, mille kohal olev tekimaja välisplaadistus on paindunud väljapoole. Ahtriteki kuuenda teki osas vasaku parda poole peal tuvastati vähemalt ühe tugiposti eemaldumine. Samuti on näha kuuenda teki ahtriosas laetalade deformatsiooni. Ahtriosa viienda teki välisplaadistus on suures osas lahti rebenenud. Suuremat osa seitsmendat ja kaheksandat tekki polnud võimalik allveerobotiga uurida, kuna seal on erinevad rippuvad otsad ja muud allveerobotile ohtlikud elemendid. "Tuvastasime ka laeva ümber merepõhjas erinevaid objekte, mis arvatavalt on pärit Estonia pealt," lisas Arikas. Ööl vastu reedet eeluuringut lõpetati. Samas oli kogu uurimisajal vältel muret segavate signaalidega, mis ei võimaldanud näha uurimisala tavapärases mahus. "Sonari nägemusulatus oli piiratud 20 meetri peale," märkis Arikas. Samas kinnitas ta, et kõik planeeritud tegevused said siiski täidetud,. Tühista Δ Kommenteeri Kommentaarid puuduvad