Reformierakonna populaarsuse langus on suvekuudel peatunud, ühtlasi on teist kohta kindlustamas Eesti Konservatiivne Rahvaerakond (EKRE), selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlusest. Viimaste tulemuste põhjal toetab Reformierakonda 29 protsenti, Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda 23,2 protsenti ja Keskerakonda 18,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Kevadel pikalt langustrendis olnud Reformierakonna toetus on suve jooksul stabiliseerunud ning peaministripartei püsib liidrikohal. Teisel kohal oleva EKRE toetus liigub jätkuvalt tõusvas trendis ning rahvuskonservatiivide reiting on kõrgeimal tasemel alates 2019. aasta algusest, kui Norstat Eesti AS erakondliku eelistuse küsitlustega alustas. Langustrendis on kolmandal kohal olev Keskerakond, kes on kolme nädalaga kaotanud 1,6 protsenti oma toetusest. EKRE edu Keskerakonna ees on kasvanud juba 4,8 protsendiniu ning seega on Keskerakond jäämas üha kindlamalt populaarsuselt kolmandaks parteiks Eestis. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 12,6 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 7,6 protsendiga ning Isamaa 5,8 protsendiga. Koalitsioonierakondi toetab kokku 47,4 ja opositsioonierakondi 36,6 protsenti. Teadur Martin Mölderi sõnul on näha, et EKRE tõusutrend ja Keskerakonna langustrend on jätkumas ning vahe teise ja kolmanda koha vahel on EKRE kasuks suurem kui kunagi varem. Neid kahte lahutab juba pea viis protsendipunkti. “Kui vaatame pikemaajalisi trende, siis Keskerakonna toetus on tegelikult olnud languses juba eelmise aasta kevadest saadik. Koroona esimese laine hädaolukorra järgselt, mil Keskerakonna toetus korraks küündis Reformierakonna kannule, on nende reiting olnud keskeltläbi järjepidevas languses. Selle ajaga on nad oma toetusest kaotanud pea üheksa protsenti. EKRE toetus on aga alates selle aasta algusest olnud kiires tõusutrendis. Viimase natuke enam kui kuue kuuga on EKRE oma toetusele lisanud ligi 10 protsenti,” märkis Mölder. EKRE on oma toetust kasvatanud vägagi laiapõhjaliselt, kuigi toetuse erinevused teatud valijagruppide vahel, nagu näiteks mehed ja naised või kõrgharidusega ning kõrghariduseta valijad, on suured. Samamoodi on Keskerakonna toetuse langus olnud suhteliselt laiapõhjaline. “Pikemaajalist langustrendi on olnud märgata peaaegu kõikides valijaskonnagruppides, kuigi käärid toetuses on siiani teatud gruppide vahel suured. Näiteks madalamapalgaliste seas ehk nende hulgas, kelle sissetulek on kuni 1000 eurot, on Keskerakonna toetus viimasel ajal hõljunud kuskil 25 ja 30 protsendi vahel. Samas on see üle 2000 euro teenivate hulgas viimastel nädalatel langenud valimiskünnise piirile,” tõi Mölder esile. “Sarnaseid kääre on näha ka vanusegruppide ja loomulikult rahvusgruppide vahel. Taoliste trendide jätkudes võime peagi näha olukorda, kus Keskerakond on muutumas piiratud toetusega niššiparteiks ning EKRE kui mitte just kõigi ühiskonnagruppide lõikes laiahaardeparteiks, siis vähemalt palju laiapõhjalisema toetusega erakonnaks kui seni,” lisas Mölder.