Keskkonnaamet lubas augustiga algaval ja oktoobriga lõppeval karujahi hooajal küttida Eestis kokku 82 karu. Lääne- ja Ida-Virumaa kütid tohivad lasta kummaski maakonnas 12 karu, Jõgeva- ja Järvamaa kütid kummaski maakonnas üheksa karu, Harju-, Tartu- ja Viljandimaa kütud võivad lasta igas maakonnas seitse karu, Pärnumaal tohib lasta kuus, Raplamaal viis, Põlva- ja Valgamaal kummaski maakonnas kolm ning Läänemaa kütid tohivad lasta ühe karu. Hiiu- ja Saaremaa jahimehed tänavu karusid lasta ei tohi. Keskkonnaameti andmetel läheb karudel Eestis hästi - nende arvukus on viimastel aastatel suurenenud. „Meil on juba ka selliseid piirkondi, kus karudel kipub kitsaks jääma. Kui igaühele ei jätku enam piisavalt territooriumi, siis nad kipuvad tulema inimeste õue peale ja seal pahategusid tegema. Karujahi peamine eesmärk on vältida karude tekitatud kahjusid, vähendades karude üldist arvukust ning küttides neid suuremates kahjustuspiirkondades,“ rääkis keskkonnaameti jahinduse ja vee-elustiku büroo juhataja Aimar Rakko. Keskkonnaamet leidis, et karude küttimismaht algaval jahiaastal mõistlik kehtestada mitmes osas sarnaselt eelmistele jahiaastatele, jättes neli protsenti küttimismahust ehk kolm karu jahihooaja alguses reservi. Küttimismahu esimese osana lubatakse lasta 96 protsenti Keskkonnaagentuuri soovitatud pruunkarude maksimaalsest küttimismahust ehk 82 isendit. Reservi jäetavate loomi lubab Keskkonnaamet lasta jahihooajal vastavalt lisanduvate karukahjustuste esinemisele maakondades. Pruunkaru küttimismahu kehtestab igal jahiaastal keskkonnaamet, lähtudes aruandest loendusandmetest ning jahindusnõukogu ettepanekust. Maakondliku küttimismahu jagamisel jahipiirkondade vahel võtab amet arvesse karukahjustuste esinemist jahipiirkondades ja jahindusnõukogude esitatud ettepanekuid. Eesti on koostanud suurkiskjate kaitse- ja ohjamiskava aastateks 2012-2021. Tegevuskava ühe olulise eesmärgina on ära toodud vajadus säilitada Eestis iga-aastaselt vähemalt 60 sama-aastaste poegadega karu pesakonna olemasolu ning jätkata jahipidamist peamiselt liigi inimpelglikkuse säilitamiseks ja karu tekitatud kahjustuste vähendamiseks, soodustades samas tema levikuala laienemist lõuna suunas. Mullu sügisel elas Eestis ligi 950 karu. Keskkonnaagentuuri aruande „Ulukiasurkondade seisund ja küttimissoovitus 2021” andmetel on eelmise aasta karu pesakondade arvukuseks hinnatud 89. Karu arvukus ja levik on üldist tõusutrendi väljendanud juba viimased 15 aastat ning asurkonna seisundit võib pidada väga heaks. 2020. aastal oli pruunkaru tekitatud kahjustuste hulk mesindusele suurim kui kunagi varem teadaolevalt. Samas tänavu kevadel on võrreldes eelmise aasta sama perioodiga kahjustuste hulk veelgi pisut kasvanud. Jahiseaduse järgi on pruunkaru suuruluk. Vastavalt jahieeskirjale võib karule, välja arvatud poegadega emakarule, pidada varitsus- või hiilimisjahti 1. augustist 31. oktoobrini karu tekitatud kahjustuste piirkonnas kahjustuste vältimise eesmärgil. Eestis tohtis eelmisel aastal küttida 93 karu ja täpselt nii palju karusid ka lasti.
