Ravimiametile saadeti ajavahemikus 9.-15. august Covid-19 vaktsineerimisega seoses kokku 80 kõrvaltoimete teatist. Comirnaty (Pfizer) vaktsiini kohta teatati eelmisel nädalal 51 korral. Kuueteistkümnes teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust; neist 9 juhul oli vajalik haiglaravi, nendest 8 vajas ajutiselt lisahapnikku ja tegemist oli keskmise raskusega haiguse kuluga, üks haigestumine oli haiglaravi vajanutest kerge ega vajanud lisahapnikku. Haiglaravi vajanutest 7 juhul oli patsiendi vanus üle 73 aasta. Ühes teatises kirjeldati 10 päeva pärast Comirnaty 2. annuse manustamist tsentraalse seroosse korioretinopaatia teket (silma võrkkesta haigus). Patsient on silmaarsti jälgimisel. Seni ei ole kinnitunud seos korioretinopaatia ja COVID-19 vaktsiinide vahel - puudub statistiline erinevus korioretinopaatia esinemissagedusel vaktsineeritute ja mitte-vaktsineeritute vahel. Ühes teatises kirjeldati enam kui 1,5 kuud pärast vaktsiini 1. annust südame rütmihäirete teket patsiendil, kellel rütmihäired esinesid ka varasemalt. Lisaks esinevad patsiendil ebaselge põhjusega hematuuria episoodid (veri uriinis), mille algusaeg on ebaselge. Patsiendil on mitmed kaasuvad haigused ning kasutab mitut ravimit. Seos vaktsiiniga ei ole tõenäoline. Ühes teatises kirjeldati 60-aastasel patsiendil pisut vähem kui 2 kuud pärast 2. annust kopsuarteri trombemboolia teket. Patsient saab ravi ja on paranemas. Trombide (sh ajuinsuldi) seose hindamine COVID-19 vaktsiinidega on Euroopas kõrgendatud tähelepanu all. Seni ei ole kinnitunud seos tavatrombide ja COVID-19 vaktsiinide vahel - puudub statistiline erinevus trombide esinemissagedusel vaktsineeritute ja mitte-vaktsineeritute vahel. Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone, lisaks liigesjäikust, liigesturset, lihasnõrkust, unisust/uimasust, mäluhäireid, ärevust, meeleolu langust, tasakaaluhäiret, südamepekslemist ja valu rinnus, köha, nohu ja kõrvavalu, menstruatsioonitsükli häiret, vöötohatise aktiveerumist, nägemishäiret, naha tundlikkushäiret, luuvalu, silmavalu, sagedast urineerimist, liigset higistamist ja rõugevaktsiini armi punetust. Töövõimetuslehte vajati 13 juhul, neist 6 juhul vaktsiini ebaefektiivsuse tõttu. Spikevaxi (Moderna) vaktsiini kohta saadeti kokku 13 teatist. Ühes teatises kirjeldati 2 nädalat pärast 2. vaktsiiniannust neuroloogilisi kaebusi patsiendil, kellel on varasemalt samuti püstitatud hulgiskleroosi diagnoosi kahtlus. Seos vaktsiiniga on ebatõenäoline. Ülejäänud teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati silmade valgustundlikkust, luuvalu, kõhuvalu, jäseme valu, naha tundlikkushäireid, nohu, köha, koagulopaatiat ja jäseme turset. Töövõimetuslehte vajati 1 juhul. Vaxzevria vaktsiin (AstraZeneca) kohta teatati eelmisel nädalal 6 korral. Neljas teatises kirjeldati vaktsiini ebaefektiivsust pärast 2. vaktsiiniannust; kolmel juhul oli haigus kerge kuluga ja ravi ei vajanud, ühel juhul vajas patsient (79-aastane) haiglaravi ja ajutiselt lisahapnikku. Ülejäänud kahes teatises kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati nägemishäiret, kohinat kõrvus, naha tundlikkushäiret ja kaelalihaste kangust. Töövõimetuslehte vajati 2 juhul. Jansseni vaktsiini kohta laekus 10 teatist. Teatistes kirjeldati ravimiteabega kooskõlas olevaid kergeid reaktsioone. Lisaks kirjeldati luuvalu, liigeste kangust, silmavalu ja valguskartust, õhupuudust, kõhuvalu, nohu, valu rinnus, südamepekslemist, kõrge palaviku foonil hallutsinatsioone, menstruaaltsükli häiret ja alakõhuvalu. COVID-19 vaktsiinidoose on Eestis ajavahemikus 27. detsember kuni 16. august hommik tehtud 1 208 736. Ravimiametile on sellel perioodil COVID-19 vaktsiinidega seoses saadetud 4638 kõrvaltoime teatist (0,38 protsenti vaktsiinidoosidest).