COVID-19 vastasest vaksiinisüstist veretrombi tekkimise tõenäosus on märksa väiksem kui viirusest endast, selgub Oxfordi ülikooli ulatuslikust uringust, vahendab BNS. Hirm harvaesinevate veretrombide eest on ajendanud mõnd riiki Oxfordis välja töötatud AstraZeneca vaktsiini kasutamist piirama. Suurbritannia ise soovitab alla 40-aastastel tervetel inimestel valida mõni teine vaktsiin. Reedel medistiiniajakirjas BMJ ilmunud uuringus vaadeldi ligi 30 Inglismaa elaniku andmeid detsembrist aprillini läbi viidud vaktsineerimise järel. Ilmnes, et pärast AstraZeneca ja Pfizeri vaktsiini esimest doosi kasvab õige pisut oht vere suuremaks hüübimiseks, mis võib viia trombi tekkeni. Selliste tingimuste tekke oht on aga COVID-19 nakkuse järel märgatavalt suurem ja kestvam, lisatakse samas. Suurbritannias vallandus sel nädalal taas trombipaanika, sest lahkamisel leiti, et 44-aastane BBC diktor Lisa Shaw suri pärast AstraZeneca esimese koroonavaktsiini doosi saamist haruldase tüsistuse – ajuveretrombi tõttu. Oxfordi ülikooli uuringu juhtautor, kliinilise epidemioloogia professor Julia Hippisley-Cox ütles BBC raadiole, et Shaw surm on väga kurb sündmus, aga sellised juhtumid on väga haruldased ja valdaval osal patsientidest ei põhjusta vaktsiinid mingeid tüsistusi. Ajakirjandus on pühendunud nüüd seostele AstraZeneca vaktsiini ja aju venoossiinuse tromboosi (CVST) ehk ajuveretrombi vahel. Teadlaste uuringust ilmnes, et 10 miljonist AstraZeneca vaktsiini saanud inimesest seitsmel tekkis CVST, koroonanakkus põhjustas aga ajuveretrombi 20 inimesel. Venoosne trombemboolia (VTE) ehk veenitromboos tekkis 66 AstraZenecaga vaktsineeritud inimesel 10 miljoni kohta, kuid 12 614 nakatunul. Trombotsütopeenia – trombotsüütide ehk vereliistakute vähesus veres – tekkis 107 vaktsineeritul 10 miljonist, aga 934 nakatunul. Hippisley-Cox rõhutas ka, et vaktsiinisüstiga seotud ohud on lühiajalise, viirusega nakatumise korral võis oht püsida kogu vaadeldud 28-päevase perioodi vältel.