Homme
29. sept
10...13
4...11
Ülehomme
30. sept
9...12
0...10

Eesti

Nahaarst: pigem nahavähi kahtlust kontrollida, kui hiljem kahetseda

Foto: 123rf
16:27 15. september 2021

Nahavähk on üks levinumaid vähkkasvajaid ja selle esinemissagedus kasvab kogu maailmas. Eestis leitakse igal aastal mitukümmend vähijuhtu rohkem kui eelmisel aastal. Confido Meditsiinikeskuse naha- ja suguhaiguste arsti Pille Konno sõnul võib nahavähk ohustada kõiki inimesi ning haiguse vältimiseks on oluline end regulaarselt kontrollida.

Kuigi nahavähk võib ohustada kõiki, siis kõige suurema riskiga on heledanahalised inimesed. “Nahavähi tekkerisk on suurem ka neil, kel on esinenud päikesepõletusi või kes on töö või hobide tõttu pikalt intensiivse päikese käes pidanud viibima. Riski suurendab ka nahavähi esinemine perekonnas või lähisugulastel. Kuigi haigestuda võib terve elu jooksul, siis suurem oht on vanematel inimestel, kelle nahk on pikema aja jooksul suuremat hulka kahjustusi pidanud taluma,“ rääkis Konno.

Oluline on nahavähi avastamine varajases staadiumis

Erinevalt mitmetest teistest kasvajatest on nahavähk silmaga nähtav ja äratuntav. Kui nahale tekib mõni uus moodustis, mis suureneb ega taha ära minna, peaks kindlasti nahaarsti poole pöörduma. “Nahka tuleks regulaarselt peeglist kontrollida ning kui mingi pigmentlesioon on täiesti erinev teistest, siis on mõistlik seda dermatoskoopiliselt uurida. Muutused, millele tähelepanu pöörata, on asümmeetria, ebaühtlane serv, erinev värvus ning läikiv pind,” rääkis nahaarst. Konno lisas, et kehale tekkivaid helepruune, karedaid ja nahapinnast pisut kõrgemaid moodustisi ei pea aga kartma, sest need on suure tõenäosusega seborroilised keratoosid, mis ei kujuta endast ohtu.

Nii nagu iga haigusega, on Konno sõnul oluline nahavähi avastamine varajases staadiumis, kuna siis on ravivõimalused paremad. “Confidos kasutame pahaloomuliste kasvajate eristamiseks digitaalset dermatoskoopiat, mille abil saame mitmekordse suurenduse ja polariseeritud valguse abil nahka uurida. Et leiud kinnitada, kasutame ka täpsemat rakkude ja nahastruktuuride histoloogilist uuringut,” selgitas arst.

Teadlikkus nahavähist on suurenenud, kuid inimesed ei tunneta ohtu

Eesti Vähiregistri andmetel on alates 1968. aastast melanoomi haigestumine suurenenud märkimisväärselt – umbes 4% aastas. “Kui 2008. aastal diagnoositi 163 melanoomi esmajuhtu, siis kümme aastat hiljem oli number juba 223. Mittemelanoomse nahavähi esmasjuhtude arv on veelgi suurem ning kümne aastaga kasvas haigusjuhtude arv 825lt 1281ni,” rääkis Konno.

Inimeste teadlikkus nahavähist on küll suurenenud, kuid see ei peegeldu nende igapäevases käitumises. „Arvan, et Eestis pole inimest, kes poleks kuulnud nahavähi riskitegurite kohta, kuid see ei tähenda, et ohtu omal nahal tunnetatakse. Paradoks seisnebki selles, et inimeste teadlikkus on tõusnud aga melanoomi ja nahavähi esinemissagedus on jätkuvas tõusutrendis – sellest võib järeldada, et oma nahatervise eest hoolitsemises me väga eeskujulikud veel ei ole,“ kommenteeris Konno.

Kuigi naha foto- ja genotüüpi muuta ei saa, on arsti sõnul nahavähki siiski võimalik ennetada. Peamine melanoomi tekke riskitegur on kokkupuude UV-kiirgusega, seega riski vähendamiseks on vaja end kiirguse eest kaitsta. „Esmane ennetus tähendab püüdu vältida haiguse tekkimist. Selle jaoks on vajalik päikesekreemi, peakatte ja päikeseprillide kasutamine, ning ultraviolettkiirguse kogudoosi vähendamine. Eriti oluline on kaitse UV-kiirguse eest lapseeas,” rääkis Konno.

Ennetus tähendab aga ka haiguse varajast avastamist, mil ravitulemused on oluliselt paremad. „Nahavähi varajaseks avastamiseks on oluline regulaarne naha enesekontroll, aga ka sõeluuringud ja professionaalsed naha dermatoskoopilised uuringud,“ ütles nahaarst. Tema sõnul on nahavähk küll väga suur rahvatervise probleem, kuid pannes suuremat rõhku ennetusele, on võimalik raskeid haigusjuhtumeid vältida.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!