TV3 uudisteportaaliga võttis ühendust lugeja, kes sai koroona kiirtestiga positiivse tulemuse, kuid hiljem selgus, et tegemist oli vale tulemusega. Seetõttu tekkis meil huvi uurida, kui usaldusväärsed Eestis kasutatavad kiirtestid tegelikult on. Pidades silmas asjaolu, et kiirtestid võeti laialdaselt kasutusele koroonakollete vältimiseks koolides, siis kas kiirtestid suudavad koolides tegelikult oma eesmärki täita? Meile kirjutas lugeja, kelle pereliikmed olid nakatunud koroonasse. Kuna lugeja tundis ennast kehvasti ning tal oli tekkinud palavik, otsustas ta antigeeni kiirtesti teha. Kiirtest näitas positiivset tulemust. Lugeja tegi järgmisel päeval teise kiirtesti ning see osutus negatiivseks. "Eeldasin, et tegemist valenegatiivsega, sest selliseid juhtumeid on ennegi olnud, kus test viirust ei tuvasta," kirjutas lugeja. Igaks juhuks otsustas ta siiski minna PCR-testi tegema. "See oli päris suur üllatus, kui PCR-testi tulemus oli tegelikult negatiivne. Ma ei oleks osanud arvata, et kiirtest valepositiivset võib kuvada," kirjutas ta. Terviseamet kinnitab omaltpoolt, et alati ei pruugi kiirtest õiget tulemust kuvada ja lisaks valenegatiivsele, võib kiirtest tõesti anda ka valepositiivse tulemuse. Terviseameti meditsiiniseadmete osakonna peaspetsialist Piret Põiklik tõdeb, et kiirtesti usaldusväärsus sõltub suuresti selle kasutamise viisist ja ajast. " Testide täpsuse näitajad määrab tootja läbiviidud vastavushindamise alusel. Sageli on kasutusjuhendis leitavad sensitiivsus ja spetsiifilisus, " selgitas Põiklik ning lisas, et juhendites on kirjas ka valepositiivse ja valenegatiivse tulemuse tõenäousus. "Sellised väärtused kirjeldavad ainult seda testi, mille kohta need on arvutatud," täiendas Põiklik. Kui test kuvab negatiivset tulemust, aga patsiendil on sümptomid või antud piirkonnas on epidemioloogiline olukord, siis on küllaltki tõenäoline, et tulemus on valenegatiivne, ütles Põiklik. Põikliku sõnul peaks seetõttu koroonaviiruse diagnoosimisel alati juhinduma vaid PCR-testi tulemusest. Haridus- ja teadusministri nõuniku Mari Annuse sõnul on saadud esmast tagasisidet esimeste testimiste kohta koolides ning on üksikuid valepositiivseid, kuid enamasti on kiirtesti positiivset tulemust kinnitanud ka PCR-test. "Laekunud tagasiside pinnalt saame järeldada, et testimine koolides on end juba õigustanud, kuid põhjalikemate järelduste tegemiseks läheb veel veidi aega. Peamine on selle võimaluse kaudu anda panus hea hariduse andmise tagamisse, mis on investeering tulevikku," tähendas Annus. Terviseametil vale tulemusega kiirtestide statistikat ei ole, sest neid andmeid ei kogutud.
