Valitsus toetas neljapäeval seksuaalse enesemääramise eapiiri tõstmist 16. aastale. Eelnõu eesmärk on kaitsta lapsi selle eest, et täiskasvanud neid seksuaalselt ära ei kasutaks. Samal ajal on oluline, et lapsed ja noored ei saaks karistada omavaheliste vabatahtlike seksuaalsuhete eest, vahendab BNS. Seksuaalse enesemääramise eapiiri muudetakse seni kehtinud 14 aastalt 16 aastale. Praegu on Eestis karistusseadustiku kohaselt seksuaalse enesemääramise eapiiriks 14 aastat, mis tähendab, et täisealise isiku seksuaalvahekord noorema kui 14-aastase lapsega on täisealise jaoks seksuaalkuriteona karistatav. Lisaks luuakse eelnõuga niinimetatud Romeo ja Julia klausel, mis võimaldab noore täiskasvanu ja 14–15-aastase alaealise vahelise seksuaalsuhte ilma kriminaalkaristuseta, kui nende vanuse vahe on kuni viis aastat. Nii näiteks on lubatud konsensuslikud seksuaalsuhted 14-aastasel kuni 19-aastasega ning 15-aastasel kuni 20-aastasega. Samuti muudetakse eapiire mittekontaktsetes, niinimetatud lapsporno kuritegudes selleks, et välistada vabatahtliku ning eakohase suhte raames loodud pornograafilise materjali käitlemise eest karistamist. Selleks lisatakse nendele kuriteokoosseisudele süüd välistavad asjaolud ja samuti viieaastane vanusepiir. Lisaks muudetakse perekonnaseadust, millega tunnistatakse kehtetuks alaealiste erandlik abiellumisiga. Kehtiva perekonnaseaduse järgi saab vähemalt 15-aastaseks saanud isik abielluda, kui kohus on laiendanud alaealise teovõimet nende toimingute tegemiseks, mis on vajalikud abielu sõlmimiseks ning abieluga seotud õiguste teostamiseks ja kohustuste täitmiseks. „Eelnõu eesmärk on kaitsta lapsi selle eest, et täiskasvanud neid seksuaalselt ära ei kasutaks. Sellele, et eapiiri on vaja tõsta, on tähelepanu juhtinud nii lastekaitse, õiguskaitse kui seksuaaltervise edendamisega seotud organisatsioonid. Samal ajal on oluline, et lapsed ja noored ei saaks karistada omavaheliste vabatahtlike seksuaalsuhete eest,“ ütles justiitsminister Maris Lauri. Kuigi juba praegu on keelatud täiskasvanu seksuaalsuhe alla 18-aastase noorega, kui tegemist on tema pereliikme või muus usaldussuhtes oleva inimese nagu näiteks õpetaja või treeneriga, siis vajavad 14-aastased ja vanemad lapsed täiendavat kaitset seksuaalsuhete eest, milles partneriks on täiskasvanud võõras või tuttav, kes ei ole lapse otsene pereliige või ei ole lapsega usaldussuhtes. Minister tõi välja ka selle, et Eesti kuulub täna Euroopa Liidus ühe madalama eapiiriga riikide hulka. Naaberriikides Soomes, Lätis ja Leedus on eapiir 16 aastat, Rootsis ja Taanis 15 aastat. EL-i keskmine on 15 aastat. Justiitsministeerium otsustas eelnõule laekunud tagasiside põhjal teha ettepanek tõsta Eestis eapiir 16 eluaastale. „Kuna suurem osa seksuaalsuhteid sellises vanuses noorte hulgas leiab aset siiski eakaaslaste või väikese vanusevahega noorte vahel, siis teeb eelnõu erandi noorte omavaheliste vabatahtlike seksuaalsuhete osas,“ märkis Maris Lauri. See tähendab, et kõigil üle 18-aastastel on keelatud olla seksuaalvahekorras noorema kui 14-aastasega, kuid erand võimaldab noore täiskasvanu ja 14-15aastase alaealise vahelise seksuaalsuhte ilma kriminaalkaristuseta, kui nende vanusevahe on kuni viis aastat ehk kuni 19-aastane noor võib olla vahekorras 14-aastasega ja kuni 20-aastane 15-aastasega. Lapseealise seksuaalse ahvatlemise korral saab olema vanusepiir täisealise isiku toime pandud tegude korral 16 eluaastat ning luuakse viieaastane vanusevahe, mille puhul ei ole tegu karistatav. Eelnõuga kavandati algselt tõsta ka abiellumise erandlikku vanust 15 aastalt 16-le, et viia abiellumise iga kooskõlla seksuaalse enesemääramise eaga, kuid eelnõu kooskõlastuse käigus saadud tagasiside põhjal tehti eelnõusse muudatus, mille kohaselt alla 18-aastaselt enam abielluda ei saa. Muudatustele eelnesid põhjalikud diskussioonid meedias, spetsialistide ringis ning riigikogus. Seaduse jõustumine nähakse ette 2022. aasta 1. juunil.
