Kohus: vaktsineerimata inimeste huvid ei kaalu üles ühiskonna huve

Tallinna ringkonnakohus leidis lahendis, et vaktsineerimata inimeste huvid ei kaalu üles ühiskonna huve, vahendab BNS.

Kümmekond vaktsineerimata inimest pöördus kohtusse ja palus kohtumenetluse ajaks väljastada eriluba, et neid koheldaks võrdselt vaktsineeritud isikutega. Tegelikkuses nad ei ole vaktsineeritud, küll aga olid neil tuvastatud koroonaviiruse antikehad. Osad kaebajatest olid COVID-i läbi põdenud rohkem kui 180 päeva tagasi ja osad teadmata ajal, mistõttu kehtivate reeglite kohaselt ei olnud neil kehtivat COVID tõendit.

Tallinna halduskohus leidis, et valitsus peab eriloa väljastama ja seda ka valitsus kohe tegi. Siiski vaidlustas valitsus kohtu korralduse ja Tallinna ringkonnakohus andis õiguse valitsusele.

Ringkonnakohus nõustus valitsust esindanud advokaatide Ants Nõmperi ja Kairi Kilgiga, et olukorras, kus teadusuuringud on vastukäivad, tuleb lähtuda ettevaatusprintsiibist.

"Ringkonnakohus rõhutas vajadust kaitsta inimeste elu ja tervist ning tagada tervishoiusüsteemi jätkusuutlikkus, mistõttu on valitsusel kohane olla ettevaatlik ja seada piiranguid," selgitasid Nõmper ja Kilgi.

Ringkonnakohus leidis ka, et kaebajatel on tasuta võimalus ennast vaktsineerida ja saavutada seeläbi lihtsasti kaebuse eesmärk – osaleda ühiskonna elus samal määral vaktsineeritutega. Mingeid vastunäidustusi kaebajatel vaktsineerimise suhtes ei olnud. Tallinna ringkonnakohtu määrus on lõplik ja edasikaebamisele ei kuulu.

Tallinna halduskohtus on pooleli ka vaidlus, kus taotletakse tühistada valitsuse 28. mai korraldus nr 212 osas, mis seab haiguse läbi põdenud isikule karantiini vabastuse täiendavaks tingimuseks positiivse PCR-testi või diagnoosi või 180-päevalise piirangu, ütles kohtu pressiesindaja Anneli Vilu BNS-ile.

Antud juhul oli kaebajate osas 180 päeva läbipõdemisest möödunud ning seetõttu kehtib neile kohustus jääda karantiini, kui nad puutuvad kokku viirust kandva isikuga, selline nõue aga ei kehti inimestele, kellel on olemas vaktsineerimist kinnitav tõend.

Halduskohus varasema lahendiga andis kolmele kaebajale neljast esialgse õiguskaitse.

Ringkonnakohus nõustus, et esialgse õiguskaitse kohaldamine kolme kaebaja suhtes on põhjendatud, kuid muutis selle pikkust. Ringkonnakohtu hinnangul on õiguskaitse põhjendatud umbes 10 kuu vältel pärast haiguse läbipõdemist, seega kohaldas kohus kaalukat avalikku huvi arvestades esialgset õiguskaitset haiguse läbipõdemisest 10 kuu vältel. 

Ringkonnakohus märkis, et esialgsel hinnangul saab valitsust volitada karantiini kehtestama vaid piiratud ajaks. Praegusel juhul ei ole volitusnormis ette nähtud karantiini maksimaalset ajalist kestust või ühe isiku suhtes karantiini kohaldamise maksimaalset sagedust. Nii võib korralduse nr 212 alusel isik olla kohustatud karantiinis olema korduvalt, sõltuvalt haigetega lähikontaktis olemisest. "Juba selline oht karantiini sattuda on demokraatlikus ühiskonnas oluline ja COVID-19 viiruse levikut ja selle kestust arvestades võib volitus olla liiga üldsõnaline," märkis ringkonnakohus.

Kohus märkis, et kui kaebajatele kui haiguse läbipõdenud inimestele kohaldatakse piiranguid intensiivsemalt kui teistele inimestele, kes haigust pole läbi põdenud, kuid on vähemalt sama nakkusohtlikud ja aitavad vähemalt samaväärselt viiruse levikule kaasa, on piirang kaebajate suhtes ebaproportsionaalne.

Neljanda kaebaja osas märkis kohus, et tema osas ei ole haiguse läbipõdemise aeg teada. Avalik huvi sellisele inimesele karantiinikohustuse kehtestamiseks laiemalt on seega kohtu hinnangul kaalukam, sest antikehade kontsentratsiooni põhjal ei ole võimalik teha järeldust, kui pikka aega on tema puhul vähetõenäoline raske haigestumine COVID-19 haigusesse.

Ringkonnakohus ka rõhutas, et avalikes huvides on rahvatervise kaitse, mida COVID-19 haigusega nakatunuga kokkupuutumise järel viiruse edasikandmine kahjustab. Üks inimene saab oma õigusi ja vabadusi kasutada niivõrd, kuivõrd see ei ohusta teise inimese õigusi ja vabadusi. Inimeste elu ja tervis ning tervishoiusüsteemi jätkusuutlik toimimine on kaalukad õigushüved. 

Esialgne õiguskaitse kehtib vaid nende konkreetsete kaebajate suhtes ja sisuline menetlus jätkub Tallinna halduskohtus. 

Ringkonnakohtu määrus on jõustunud ja see puudutas vaid esialgset õiguskaitset.