Igapäevaselt jõuab avalikkuseni mitu uudist, kuidas taaskord langevad Eestis elavad inimesed erinevate petukõnede ja investeerimiskelmide ohvriks, kaotades nii tuhandeid kui mitte kümneid tuhandeid eurosid. Vaatamata teavitustööle, on neid juhtumeid hirmuäratavalt palju ning kelmid suudavad aina uuenduslikumaid meetodeid kasutades inimesi õnge tõmmata. Miks neid pettuseid nii palju ette tuleb ja kui suurtest summadest on ilma jäädud, uurisime politseikapten Maarja Punakult. Kuidas on see ikkagi võimalik, et vaatamata kõigile nendele uudistele ja politsei noomitustele inimesed ikka ja aina nende petukõnede ohvriteks langevad? “Kelmid on leidnud üles selle riigi, kus see teavitus on liiga madal – me pole jõudnud kõikide nende sihtrühmadeni, et teavitada, et sellised kelmused liiguvad ja inimesed jäävad oma rahast ilma,” leiab kapten Punak. Punaku sõnul tüüpilist ohvrit kui sellist ei ole, vaid pigem loeb keeleoskus. “Enamus kelmusi pannakse toime vene keeles ja nüüd viimasel ajal kasutatakse usalduse võitmiseks ka seda, et sulle tuleb eestikeelne kõne, mis on ettesalvestatud ja annab teada, et helistame pangast,” kirjeldab ta, kuidas peamiselt kasutavadki kelmid ära just neid, kes kõnelevad vene keelt ja kellel on raha. Kuidas aga ikkagi saavad kelmid need telefoninumbrid ja kogu võimaliku info ohvri kohta teada? “Andmete müük on tänapäeval kõva äri. Mustal turul on võimalik osta numbreid, nimesid ja kogu muud infot,” selgitab kapten Punak, et just seda kasutatakse ka ohvris usalduse tekitamiseks. Kas ja kui palju selliseid petukõnesid tänavu juba toime on pandud ja kuidas vältida selle ohvriks langemist, vaata juba videost!