Täna
20. jaan
-1...1
0...3
Homme
21. jaan
-5...0
-7...1

Eesti

Mis toimub haridusministeeriumis? Aastaga läinud üle kümnendiku töötajatest

Foto: Jaanus Lesnment/ Delfi
08:45 01. detsember 2021
Autor: uudised.ee
Allikas: BNS

Postimehe tehtud ülevaatest selgub, et haridus- ja teadusministeeriumi on lõppeval aastal tabanud võimas raputus - rohkem kui kümnendik töötajaid on läinud, osakondi on jäänud vähemaks, aga juhte on juurde tulnud, muudetud on ametinimetusi, üksusi on liidetud ja kaotatud, aga ka juurde tehtud.

Suur tükk katkematust reformist on seotud minister Liina Kersna nimega, aga osa asju on toimunud temast sõltumata. Ajakirjanduses on personaliprobleeme kajastatud konfliktivõtmes, et pole klappi selle või tollega. Ilmselt on tõetera selles olemas, kuid lähemal vaatlusel on asi suurem: enam-vähem kogu ministeeriumi ülesehitus on muutunud.

Augustis koondati kaheksa inimest, omal soovil lahkus 14. Lisaks ka tähtajaliste lepingute lõppemised ja mõned varasemad minemised. Kokku on aastataguse koosseisuga võrreldes ministeeriumist kadunud 35 nime. ​

Kersna ajal tehtud muudatused on läinud maksma 120 000 eurot, kuid siia pole arvestatud haridus- ja noorteameti eksjuhile Ulla Ilissonile makstud 14 000-eurost boonust ega ka praeguseid vaidlusi ministeeriumi, Ilissoni ja ekskantsler Mart Laidmetsa vahel. Mingid kulud tulevad kindlasti juurde.

​Segadusteaja alguspunktiks võib pidada eelmist aastat, kui loodi haridus- ja noorteamet (harno), neljast varasemast allasutusest – Innove, Archimedes, Hariduse Infotehnoloogia Sihtasutus, Eesti Noorsootöö Keskus – kokku pandud megaorganisatsioon.

Mürgine alanoot oli sees loomise hetkest, sest ükski neist neljast ühendamist ei tahtnud. Esialgu kandideerisid varasemate allasutuste juhid uue ühendorganisatsiooni etteotsa, aga ei saanud. Sai hoopiski Ulla Ilisson, avaliku sektori kõrgeima – 6900-eurose – kuupalgaga.

Ministeeriumi jaoks keris see maineprobleemiks. 6900 eurot! Tegelik risk oli suuremgi. Enne harno juhiks tõusmist töötas Ilisson mitu kuud haridusministeeriumi konsultandina. Kui hakata A-d ja B-d kokku panema, tekib küsimus – kas Ilisson «konsulteeris» ise ennast kõrgepalgalisse ametisse?

«Seda ei olnud. Esimene konkurss kukkus läbi, sest kandideerisid vanad juhid, aga neid ei tahetud,» meenutab üks ministeeriumiametnik. «Siis veendi Ullat, et tema kandideeriks.» Seost ei olnud, kuid visuaalselt paistis asi halb välja.

Tõenäoliselt tehtigi selle peale kantsler Laidmetsa vedamisel kokkulepe, et esialgu esitab Ilisson konsultanditöö eest ühe 3500-eurose arve ja küll kunagi hiljem klaaritakse ülejäänud summad. «Kuna ministeeriumil oli parajasti 6900-eurose palga tõttu tekkinud PR-kriis, siis oleks probleem muutunud suuremaks, kui oleks selgunud, et sellele eelnes üks väga kallis konsulteerimine,» oletab haridusministeeriumi praegune kantsler Kristi Vinter-Nemvalts tollaseid dilemmasid.

Võimalik, et asjad olekski vaikselt omavahel klaaritud, kui poleks juhtunud järgmist. Kõigepealt, Ilissoni ja haridusministeeriumi vahel ei hakanud asjad sujuma ja lõpuks lasi Laidmets Ilissoni lahti. Siis sai ministriks Kersna ning temal omakorda ei sujunud Laidmetsaga ning Laidmets lasti lahti. Vanu leppeid ei saanud vaikselt lahendada, sest kõik kokkuleppijad olid vahepeal kinga saanud. Nüüd tülitsetakse meedia vahendusel.

Kusagil suve alguseks oli selge, et Liina Kersna ja kantsler Mart Laidmetsa koostöö ei suju.

«Õnneks» varjutas harno ümber podisevaid hädasid eelmisel sügisel uus probleem. Minister Mailis Reps astus tagasi. Ametnikud said mõtted harnost eemale ning hakkasid tegelema uue kriisi lahendamisega, politsei vahet käima ja meediale kommentaare jagama.

Kui selle aasta alguses sai uueks ministriks Liina Kersna, võis loota, et nüüd liigub ministeeriumi töö kriisilahendamisest tavalistesse rööbastesse. Tegelikult lükati varsti sisse uus käik.

Esimene suurem rahvasteränne algas kevadel, kui haridus- ja noorteametist toodi inimesi ja terveid üksusi kümnete kaupa ministeeriumi alla. Kokku lõpuks ligi sadakond töökohta. Tõsi, kuigi need liigutused toimusid juba Kersna ajal, olid otsused tehtud varem. «Võimalik, et mingeid asju tuleb üle vaadata ja midagi läheb kaugemas tulevikus harno alla tagasi,» viitab Kristi Vinter-Nemvalts.

Kui senised ühendamised-lahutamised ja inimeste liigutamine olid eelmise ministri pärand, siis juulis-augustis käivitunud uus massiivne struktuurireform kandis juba otseselt Kersna pitserit. Kusagil suve alguseks oli selge, et ministri ja Laidmetsa koostöö ei lähe. Samal ajal pidasid Kersna ja Vinter-Nemvalts (tollal asekantsler) jutuajamisi, mida teistmoodi teha. «Uus struktuur sai lõpuks valmis joonistatud üsna kiiresti, paari nädala jooksul,» meenutab Vinter-Nemvalts.

Raske hinnata, kas kõik need muutused teevad midagi paremaks. Aasta tagasi oli HTMi struktuurimudel: vastutusvaldkond, osakond, büroo. Nüüd on: vastutusvaldkond, osakond, valdkond. Osa üksusi on liidetud. Osa üksusi on kaotatud ja inimesed on jagatud teistesse kohtadesse. Samas juhte on ministeeriumis praegu peaaegu poole rohkem kui varem.

On tekkinud täiesti eraldi seisev suur keelepoliitika osakond. Kutseharidus, mis varem oli eraldi, on nüüd viidud kõrghariduse ja teaduse juurde. «Nendes kahes asjas olid ehk suurimad vaidlused. Seal oli minul ja ministril teistsugused vaated, aga lõpuks jäime ministri pakutud lahenduse juurde,» möönab Vinter-Nemvalts.

Nii nagu tarbijat ei huvita, mis on Google’i või Apple’i struktuur, ei huvita inimest, kuidas ministeerium tööd organiseerib. Kaks korda haridusminister olnud Jaak Aaviksoo meenutab, et esimene kord pidi ta ministeeriumi peaaegu otsast üles ehitama, aga teisel ametiajal ei puutunud ta struktuuri peaaegu üldse.

Peaaegu aasta otsa on haridusministeerium olnud uudistes negatiivsete asjadega: jamad, intriigid ja üksteise peale kaebamine. Seda lugu kirjutades sai räägitud mitmete inimestega, vastuseid on nii ja naa. Võib-olla on muudatused vajalikud, võib-olla mitte, midagi on äkki head, midagi mitte.

Tulevikus saab paremini hinnata, kas Kersna toodud raputus struktuuris tõi kaasa ka positiivse muutuse pakutavas tootes. Või vaadatakse tagasi ja öeldakse, et see oli lihtsalt üks struktuurikastikeste ühest kohast teise nihutamine nagu mäng legoklotsidega. Ühel hetkel peab lõputu sisekaemus igatahes lõppema. Kui kunagi Liina Kersna pärandit mõõdetakse, siis ei tehta seda selle järgi, kuidas ta osakondade nimesid vahetas.

 


Kommentaarid

Kommentaare 0
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!