Reformierakond tõusus reitingutabelis taas teiseks, edestades Keskerakonda ja olles Eesti Konservatiivse Rahvaerakonna seljataga, selgub Ühiskonnauuringute Instituudi tellitud Norstat Eesti küsitlusest. Viimaste tulemuste põhjal toetab Eesti Konservatiivset Rahvaerakonda (EKRE) 22,2 protsenti, Reformierakonda 21,9 protsenti ja Keskerakonda 21,4 protsenti valimisõiguslikest kodanikest. Liidrikohal oleva EKRE toetus langes nädalaga 1,3 protsendipunkti võrra. Oktoobri alguses 25,2 protsendiga ajaloo kõrgeima taseme saavutanud rahvuskonservatiivide toetus on pärast seda liikunud pigem langustrendis ning nende praegune toetus on tipphetkest kolme protsendipunkti võrra madalam. EKRE-st 0,3 protsendipunkti kaugusele jääb Reformierakond, kelle toetus tõusis nädalaga 1,2 protsendipunkti võrra. Sellega lõppes praeguseks peaministripartei augusti keskpaigast kestnud langustrend, mille jooksul kaotati oma toetusest eelmise nädala alguseks 10,3 protsendipunkti. Taas kolmandaks langenud Keskerakonna toetus nädalaga märkimisväärselt ei muutunud ning vahe EKRE-ga on 0,8 ja Reformierakonnaga 0,5 protsendipunkti. Esikolmikule järgnevad Eesti 200 15 protsendiga, Sotsiaaldemokraatlik Erakond (SDE) 8,6 protsendiga ning Isamaa 8,1 protsendiga. Koalitsioonierakondi toetab kokku 43,3 protsenti ja opositsioonierakondi 38,9 protsenti vastajatest. Teadur Martin Mölderi sõnul on selle nädala erakondade toetuses näha, kuidas Reformierakond on oma kandepinda parandanud ning EKRE enda oma kaotanud. Iganädalased tulemused, millest nelja nädala koondkeskmine koosneb, näitavad, et EKRE toetus on viimastel nädalatel olnud madalam kui kuu aega tagasi, samas kui Reformierakonna kõige viimase nädala tulemus oli märkimisväärselt kõrgem kui jooksva kuu varasemad tulemused. “Seetõttu on nüüdseks ka näha, et EKRE toetus on hetkel taandumas, kuid samas võib ehk isegi oodata Reformi toetuse kosumist ka järgmistel nädalatel. Kui siia pilti tuua ka viimastel nädalatel üpriski muutumatuna püsinud Keskerakonna toetus, siis näeme, et kolme kõige populaarsema erakonna vahel toimub väga tihe heitlus esikoha üle ning kõigi tulemused on üksteisest statistilise vea piires,” selgitas Mölder. Toetustabeli alumises osas on Mölderi sõnul näha, kuidas Eesti 200 oma positsioone jätkuvalt parandab. “Kui eelmistel nädalatel paistis, et nende toetuse kasv on peatunud, siis hetkel näeme, et viimasel kolmel nädalal on nende iganädalased tulemused olnud väga stabiilselt 15-16 protsendi kandis ning seetõttu on jätkanud tõusu ka nende nelja nädala koondtulemus. Samuti näeme hetkel esimest korda alates 2019. aasta valimistest, et Eesti 200 toetus on eestlastest valijate hulgas stabiilselt ning oluliselt kõrgem kui vene keelt kõnelevate valijate seas. Eesti 200 tüüpiline toetaja on noorem, rikas, kõrgharidusega kuid lasteta pigem eestlane,” rääkis Mölder. Nii sotsiaaldemokraatide kui ka Isamaa tulemustes ei ole Mölderi sõnul viimastel nädalatel erilist trendi märgata, kuigi alates mõlema erakonna toetuse madalseisust selle aasta esimeses pooles on nad oma positsioone keskeltläbi selgelt parandanud. Sotsid olid viimati nii heas seisus eelmise aasta teises pooles ning Isamaa 2019. aasta esimeses pooles.