Tallinna halduskohus jättis rahuldamata koerapidaja kaebuse, kes soovis oma halbades tingimustes peetud koeri tagasi saada. Põllumajandus- ja Toiduamet (PTA) sai 4. juunil vihje, et ühel kinnistul Viru-Nigula vallas rikutakse loomade nõuetekohase pidamise tingimusi. PTA kontrollis vihjet ja tuvastas, et talumajas oli 18 suurekasvulist koera ja viis ühe pesakonna kutsikat. Järelevalvetoimingu käigus selgus, et loomi oli peetud väga räpastes tingimustes. Loomad asusid kinnikaetud akendega elumajas, kus ei olnud koerte pidamiseks vajalikke tingimusi, mitmed koerad olid viibinud ka pikalt kitsastes transpordipuurides. Loomadel puudus ligipääs joogiveele ja majas oli lämmatav väljaheidete hais. Kuna välisel vaatlusel hinnatavate asjaolude puhul oli kõigi koerte pidamistingimuste osas tuvastatavad olulised kõrvalekalded ning mitme koera tervislik seisund oli halb, leidis PTA, et loomapidaja on rikkunud loomakaitseseaduses sätestatud loomapidamise põhinõudeid. PTA toimetas koerad Varjupaikade MTÜ Tallinna varjupaika, kus vaadati üle koerte tervislik seisund ja paigutati koerad neile sobivatesse tingimustesse. PTA kohustas loomapidajat võõrandama oma 18 täiskasvanud koera ning 5 kutsikat vastavalt loomakaitseseadusele hiljemalt 25. juuniks MTÜ Tallinna Varjupaigale. Ettekirjutusega määratud tähtpäevaks too aga koeri ei võõrandanud ning PTA kohaldas asendustäitmist ning võõrandas koerad ise varjupaigale. Loomapidaja läks seepeale halduskohtusse kaebusega, milles palus tühistada PTA ettekirjutuse ja asendustäitmise rakendamise teatise loomade võõrandamise kohta. Samuti taotles ta, et kohus kohustaks PTA-d ja varjupaika andma koerad ja nende dokumendid tagasi. Halduskohus leidis, et loomapidaja kaebust ei saa rahuldada. Kohtu hinnangul leidis tõendamist, et järelevalvetoimingu läbiviimise ajal peeti lukustatud ja pimendatud akendega vanas talumajas 18 suurekasvulist koera ja 5 ühe pesakonna kutsikat. Neist vähemalt 8 suurt koera oli transpordipuurides ning puuris olid ka kutsikad koos emaga. Loomade võõrandamise järgse veterinaarse ülevaatuse käigus tuvastati, et koerte karv oli määrdunud väljaheidete ja uriiniga. Neil esines haavu erinevates kehapiirkondades ja sidekoelised paksendid küünar- ja kannaliigeste piirkonnas viitasid sellele, et loomad on pikalt lamanud piiratud liikumisega ebahügieenilistes ning nõuetele mittevastavates puurides. Kaheksal koeral olid nii pea kui ka turja piirkonnas erinevas paranemisjärgus haavad. Kutsikate emal oli vähemalt kuu vanune reieluu murd, mida ei olnud ravitud. Enamus loomadest ei olnud saanud piisavas koguses ja kõiki eluks vajalikke toitaineid, vitamiine ja mineraale sisaldavat toitu, mistõttu esines mõningatel koertel terviseprobleeme, sealhulgas alakaalulisust. Samuti olid loomade söögi- ja jooginõud räpased ja nende arv ning paigutus ei olnud sellisel arvul loomade pidamiseks kohane. Loomapidaja ise väitis, et koerad olid sellistes tingimustes ajutiselt. Kohus aga leidis, et ei ole eluliselt usutav, et loomi peeti talumajas ajutiselt, sellisel juhul ei oleks tingimused olnud nii hullud kui kohapeal tuvastati. Kohtu hinnangul oli loomade alaliseks viibimiskohaks justnimelt kinnikaetud akendega vana talumaja, mille ruumide põrandatel olid loomade väljaheited. Kohasel loomapidamisel tuleb loomadele võimaldada väljas käimist ning selle võimaldamata jätmisel on loogiline, et loom peab oma vajadused rahuldama seal, kus ta viibib. Ehk praegusel juhul olid loomad sunnitud vajadusi rahuldama talumajas sees, mitmed loomad sealjuures kitsastes puurides. Vastavalt loomakaitseseadusele peab loomapidaja võimaldama loomale looma liigile ja eale kohase ruumi või ehitise, mis rahuldab liigile iseloomulikku liikumisvajadust ning muu looma terviseks ja heaoluks vajaliku. Lemmiklooma pidamise ruumis või ehitises peab olema vastavalt liigiomastele käitumisharjumustele võimalus näha ja kuulda ruumis või ehitises ja selle ümbruses toimuvat ning võimalus suhelda. “On selge, et eelnimetatud nõuded ei olnud järelevalvetoimingu tegemise ajal kaebaja juures täidetud. Suurte koerte alaline pidamine pimendatud siseruumides, sh mitmete loomade pidamine kitsas puuris, kus loomal puudub piisav liikumisvabadus, on olulises vastuolus lemmiklooma pidamiseks sätestatud kõrgendatud nõuetega,” märkis kohus. Lähtudes kaebajalt äravõetud koerte veterinaarsel ülevaatusel tuvastatud tervisehäiretest, ei ole kaebaja kohtu hinnangul loomapidamise kohustusi kohaselt täitnud. Sellele viitab üheselt ka ühel emasel koeral, kellel olid leidmise ajal kutsikad, tuvastatud kuuvanune ravimata reieluu murd. “Looma, eriti veel kutsikaid hooldava emase koera, pikaks ajaks hooletusse jätmist ei õigusta ka asjaolu, et kaebaja oli vahetult enne järelevalvetoimingut loomaga arsti juures käinud. Vigastusega tulnuks tegeleda koheselt, et vältida looma liigseid ja täiendavaid kannatusi,” rõhutas kohus.