Elektrihinna tõusust sai pihta Hiiumaa suurima elektritarbimisega ettevõte Dagöplast, mis pidi osa tootmisest seiskama, kirjutab Hiiu Leht. NordPoolil ootamatutesse kõrgustesse sööstnud elektrihinnad mõjutavad paljude perede elektriarveid, veel rohkem suuri ettevõtteid - mida suurem energiavajadus, seda rohkem. “Elektrihinnad mõjutavad meid palju ja halvasti,” nentis Dagöplasti tegevdirektor Kulvo Pendra. “Me tarbime aastas ligi 6000 megavatttundi ja siis on kulu muutus meile suur. Sellel nädalal seisid osad ekstruuderid just elektri hinna pärast.” Pendra ütles, et elektrihindade kõikumisega osatakse arvestada, aga kui kasv on nii suur nagu eelmisel nädalal, kui nädala keskmiseks kujunes ligi 300 eurot ja tipuks 1000 eurot megavatt-tunni eest, on sellega keeruline arvestada. “Oleme harjunud, et börsil hinnad kõiguvad ja sellega ka arvestanud, aga on siiski suur vahe, kas arvestad kõikumisega 40-80 eurot megavatt-tunni eest või see, kui 600 eurot megavatt-tund päeval on tavaline hind,” arvutas Pendra ja tõi tabava võrdlusena autode liikumiskiiruse. “Oleme harjunud, et Kärdlas liiguvad autod kiirusega 40-50 kilomeetrit tunnis, kui keegi kihutab 80 kilomeetrit tunnis, on see paha, aga veel jõuab reageerida, kui keegi nii mööda kihutab. Aga kuidas kohaneda kiirusega 600 kilomeetrit või 1000 kilomeetrit tunnis?” Kuna tõusnud on ka kõikide toormaterjalide hinnad, toob see paratamatult kaasa ka Dagöplasti toodete hinnakasvu, nentis Pendra. “Paraku tõusevad hinnad ka peaaegu kõigel muul, mida inimesed tarbivad.” Pendra ütles, et Dagöplast on liitunud Eesti Energia roheenergia lahendusega ja fikseerinud elektri hinnad alates aastast 2023: “Kavatseme ka pikas plaanis tootmisega tegeleda ning mitte lasta ennast häirida segadusest turul, seejuures tarbides rohelist elektrienergiat.” Riigipoolse meetme mõju, osaliselt võrgutasusid vähendada, nimetas Pendra 600-eurose megavatt-tunni hinna puhul olematuks. Riigi tegemata tööks peab Dagöplasti tegevdirektor uute tootmisvõimsuste loomatajätmist, samuti turu reguleerimata jätmist viisil, mis takistaks nii paljude elektrijaamade remondis olekut samal ajal Baltikumis ja Soomes. “Ehk koostöö naabritega on tähtis,” rõhutas ta.
