Swedbanki peaökonomist Tõnu Mertsina sõnul on maailma riikide keskpangad ja valitsused pandeemia ajal süstinud majandustesse ülisuuri summasid, mis on tekitanud ka tugeva nõudluse, millele kaupade tootmine ja teenuste pakkumine järele ei jõua ning mille tulemuseks on selline hinnakasv, mida paljudes riikides ei ole kaua nähtud. "Lisaks kõrgetele energiahindadele, kannustavad inflatsiooni tagant veel kõrged toorainehinnad, häired tarneahelates ja tööjõupuuduse tõttu kiiresti kerkivad palgad. Kui näiteks varem arvas USA Föderaalreservi president Jerome Powell, et kiire inflatsioon on "mööduv", siis juba mõnda aega nähakse hinnakasvus palju püsivamat probleemi," kirjutab ökonomist Swedbanki majandusanalüüsis. Mertsina sõnul on keskpangad oma inflatsiooniprognoose järjest tõstnud, mis on olnud ka põhjuseks nende kiiremale reageerimisele. Samas on keskpankade otsused oma rahapoliitika kohandamiseks erinevad, sest riigiti on erinevad ka majanduskasvu, tööturu ja hinnakasvu väljavaade. "Mitmed keskpangad on intressimäärasid juba tõstma hakanud, kuid on ka riike – näiteks Argentiina, Türgi ja Hiina, kus neid hoopis kärbitakse. Keskpankade rahapoliitiliste otsuste juures – olgu selleks näiteks varaostude vähendamine või intressimäärade tõstmine, tuleks aga arvestada, et need hakkavad reaalmajandusele märgatavat mõju avaldama pika viiteajaga," toonitas ta. Kui Inglise ja Norra keskpangad tegid sel nädalal otsuse intressimäärade tõstmiseks ning USA Föderaalreserv näitas ära, et hakkab intressimäärasid kergitama järgmisest aastast, siis Euroopa Keskpank (ECB) neid ökonomisti kinnitusel lähiajal muuta ei plaani. Ka Šveitsi keskpank otsustas sel nädalal jätta peamine intressimäär paigale. "Küll aga muudavad nii Föderaalreserv kui ka ECB mõlemad varaoste ehk majandusse lisatava raha hulka. Samuti kinnitasid mõlemad keskpangad, et intressimäärasid hakatakse tõstma vahetult pärast varaostude lõpetamist. Vahe on ainult selles, kuidas seda tehakse," märkis Mertsina. Ta tõi välja, et USA-s lõpetatakse varaostud järgmise aasta märtsiks, mille järel kavatseb keskpank hakata intressimäärasid tõstma – järgmisel aastal kolm, ülejärgmisel aastal kolm ning 2024. aastal kaks korda, millega intressimäärad kerkivad järk-järgult 2,1 protsendini. Pikemas vaates aga isegi 2,5 protsendini. Mertsina sõnul plaanib ECB aga märtsiks lõpetada küll pandeemia mõjude ohjeldamiseks mõeldud varaostud, mille kogumaht on 1,85 triljonit eurot. "Tavapäraste varaostudega, mis tõsi küll, järk-järgult vähenevad on lubatud jätkata niikaua kui euroala majandusel seda tarvis on. Futuurid näitavad, et turud ootavad 3 kuu euribori jõudmist üle nulli alles 2024. aasta keskel ning ka veel näiteks nelja aasta pärast jäävad need väga madalaks ehk vaid veidi üle nulli," lausus ökonomist. Seega on euroalal tegemist üsna ettevaatliku rahapoliitika muudatusega. "Teatavasti on ECB rahapoliitika peamiseks eesmärgiks 2 protsendi inflatsioon keskpikal perioodil. See tähendab, et keskpank ei reageeri jõulisemalt hindade lühiajalisele kiirenemisele," selgitas ökonomist, ent tõdes, et euroalal, nii nagu paljudes teistes riikides, on inflatsioon aga juba üle keskpanga rahapoliitilise eesmärgi taseme tõusnud. "Novembris kasvasid euroalal hinnad 4,9 protsenti. Kuigi järgmiseks aastaks prognoosib keskpank 3,2 protsendist inflatsiooni, siis 2023. ja 2024. aastal oodatakse selle taandumist 1,8 protsendini. ECB hinnangul püsib hinnakasv lähiajal küll kõrge, kuid järgmisel aastal energiahinnad stabiliseeruvad ja tarneprobleemidest tulenevad hinnasurved leevenevad," lisas ta. Ühest küljest näevad Mertsina sõnul nii Föderaalreserv kui ECB omikroni tüve levimisel riski majandusele, kuid mõlemad eelistavad tegeleda pigem inflatsiooni mahasurumisega, kui muretseda pandeemia pärast. "Nii ütles Powell, et "kiiresti tõusvad hinnad on töökohtadele praegu suurem oht, kui pandeemia" ning Lagarde’i arvates on euroala majandus muutunud pandeemiale vastupidavamaks. Seda näitab ka keskpanga järgmise aasta 4,2 protsendi ja ülejärgmise aasta 2,9 protsendi majanduskasvu prognoos," tõi ta välja. "Samas, arvestades praegust ebakindlust nii pandeemia olukorra kui ka inflatsiooni prognoosi juures on ECB-l olulisel kohal rahapoliitiliste valikute paindlikkuse ja valikulisuse säilitamine. Ehk siis, ta võib oma rahapoliitilisi otsuseid kohandada vastavalt olukorrale, mis tähendab aga turgudele mõningast ebakindlust," nentis Mertsina. Tühista Δ Kommenteeri Kommentaarid puuduvad