Eesti teede ääres olevad kiirus- ja foorikaamerad ning mobiilsed kaamerad fikseerisid lõppenud aastal 301 822 rikkumist, mis on 97 869 rikkumist rohkem kui 2020. aastal. Mullu väljastas liiklusmenetlustalitus 301 822 trahviteadet foori- ja kiiruskaamerate tuvastatud rikkumiste kohta, ütles kolmapäeval BNS-ile politsei- ja piirivalveameti (PPA) juhtivkorrakaitseametnik Sirle Loigo. Mobiilsed kaamerad tuvastatud mullu 21 5818 rikkumist ja Tallinna Kristiine ristmiku foorikaamerad 2110 rikkumist. Eelmise aasta detsembris väljastas liiklusmenetlustalitus 22 219 rikkumist trahviteadet foori- ja kiiruskaamerate tuvastatud rikkumiste kohta. Statsionaarsed maanteekaamerad tuvastasid 6006, mobiilsed kiiruskaamerad 16 210 ja Tallinna Kristiine linnakaamerad kolm rikkumist. Linnakaamerate tuvastatud rikkumist olid fooritule nõuete rikkumised. Sirle Loigo sõnul on aastate võrdluses üha suurenenud trahviteadete arv eelkõige tingitud mobiilsete kiiruskaamerate töötundide kasvust, mis leiavad liiklusjärelevalves aina enam kasutust. "Mobiilsed kaamerad pakuvad liigselt kiirustavale juhile üllatusmomenti, mida statsionaarsed kaamerad pidevalt sama teed läbivatele juhtidele enam ei paku. Esimeste tööaastate jooksul on mobiilsed kiiruskaamerad tõestanud ennast väärt abilistena liiklusjärelevalves, andes võimaluse rahustada liiklust kohtades, kus statsionaarse kaamera või patrulli mõju on väiksem ning võimaldades teha järelevalvet kontaktivabalt," rääkis Loigo. "Kahjuks on kiiruse ületamine Eestis jätkuvalt sotsiaalne norm ning sageli arvavad juhid, et sõites 10 kilomeetrit tunnis üle lubatu jõuavad nad kiiremini sihtpunkti. Kuid enne gaasipedaalile vajutamist peab mõtlema sellele, kas see mõni minut võitu on väärt teiste ja enda elu ohtu seadmist, sest iga piirkiirusele lisatud kilomeeter suurendab tõenäosust sattuda õnnetusse ning raskendab võimalikke vigastusi," lisas Loigo.
