Peaminister Kaja Kallas ütles kolmapäeval riigikogus tehtud Euroopa julgeolekuteemalises poliitilises avalduses muu hulgas, et Euroopa ei anna järele Venemaa nõudmistele Euroopa julgeoleku aluspõhimõtetes muutusi teha ning relvaähvardusel läbirääkimisi ei peeta. "Moskva on oma nõudmised esitanud," ütles Kallas. "Me saime kinnitust sellele, mida ta tahab. Me ei anna järele Venemaa nõudmistele Euroopa julgeoleku aluspõhimõtetes muutusi teha. Relvaähvardusel läbirääkimisi ei toimu. Seda kinnitas ka möödunud nädala NATO-Vene kohtumine, kus kolmekümnelt NATO liitlaselt kõlas ühine resoluutne sõnum – Venemaa ei saa sõnaõigust NATO otsuste üle. Eesti tegutses aktiivselt selle nimel, et NATO räägiks tugeval ja ühisel häälel." Kallas märkis, et nüüd on valik Moskva käes. "Paraku ei ole märke, et ta kavatseks pingeid vähendada. On selge, et peame olema valmis selleks, et Venemaa jätkab eskaleerimist ning laiendab sõjalist agressiooni Ukraina vastu." "Arvestades meie [Eesti] geograafilist asukohta ning seda, et esitatud nõudmised käivad osalt ka meie kohta, siis on meie ees eluliselt olulised küsimused, mis määravad ka alanud aasta julgeoleku- ja välispoliitika fookuse. Peame tegutsema targalt ja otsustavalt," rääkis peaminister. Valitsusel Kallase sõnul neli tegutsemisvaldkonda. "Esiteks. Töötame jätkuvalt selle nimel, et hoida ühtset ja selget joont NATO-s. Räägime pidevalt oma liitlastega. Me võime Venemaaga dialoogi pidada, kuid me ei lepi ühegi kokkuleppega, mis mõjutab negatiivselt Eesti julgeolekut või õõnestab NATO kollektiivkaitset." "Teiseks. Toetame kõigiti Ukrainat. Euroopa Liit koostöös Ameerika Ühendriikidega on välja töötamas jõulist sanktsioonipaketti juhuks, kui Venemaa eskaleerib sõjategevust Ukrainas. Lisaks diplomaatilisele ja poliitilisele toetusele vajavad ja küsivad ukrainlased oma riigi kaitseks ka praktilist tuge. Selleks töötame liitlaste ja partneritega, et anda Ukrainale relvastusabi. Koostöös Saksamaaga tarnime Ukrainale Eesti ettevõtte toodetud välihaigla. Äsjaste küberrünnakute järel pakkusime Ukrainale toetust ka selles vallas." "Kolmandaks. NATO idatiiva kaitse- ja heidutushoiakut tuleb tugevdada veel kiiremas tempos. Meie sihiks on rohkem kõrges valmisolekus vägesid ja võimeid ning õppustel läbi harjutatud plaanid nende kasutamiseks. Meie regiooni kollektiivkaitse tugevdamine on olnud ka minu töö fookuses - eelmise aasta juunis osalesin NATO tippkohtumisel Brüsselis, kus võeti vastu rida otsuseid selles vallas. NATO välisministrid arutasid kollektiivkaitse edasist tugevdamist detsembris ja kaitseministrid juba lähiajal. Olen sellega seoses pidanud mitmed vestlusi oma NATO kolleegidega. Peame sellega edasi minema; täna on see vajadus veel selgem kui varem, sest eksimisruumi meil heidutuse ja kaitse osas ei ole." Neljandaks märkis Kallas, et Eesti enda panus julgeolekusse peab kasvama ning kasvama kohe nüüd. "Oleme palju rääkinud sellest, et meie riigikaitse arendamise plaanid on pikaajalised. Nad ongi, kuid tänases julgeolekuolukorras on meil vaja oma plaanide elluviimist kiirendada ja selleks ka julgeolekurahastust koheselt suurendada. Me ei soovi ju keegi olla mõne kuu pärast olukorras, kus tänasele tagasi vaadates tuleks moodustada lauseid alustades sõnadest "oleks võinud“. Ei – praeguses olukorras me julgeolekus endale riske võtta ei saa, ning küsides liitlastelt suuremat kollektiivkaitsepanust peame suurendama ka oma aktiivsust." Kaja Kallase sõnul andis ta sel põhjusel nädala eest ministritele ülesande koondada konkreetsed ettepanekud riigikaitse arengukava kiirendatud elluviimiseks. "Eile [teisipäeval] arutasime ettepanekuid valitsuskabinetis. Valitsuse põhimõtteline kokkulepe on tõsta erakorraliselt kulutusi laiale riigikaitsele lähiaastatel 380 miljoni euro ulatuses, et suudaksime tegutseda kiiremalt ja tõhusamalt nii sõjaliste kui hübriidohtude vastu. Suurendame kaitseväe võimet kiirelt reageerida ning suuname olulise osa lisarahastusest piisavate varude kindlustamisele, sealhulgas hädavajaliku laskemoona osas. Olulise lisasumma suuname mittesõjalistele riigikaitse arendustele. Muuhulgas tõstame Siseministeeriumi valitsemisala võimet ohte tuvastada ja neile kiirelt reageerida. Tugevdame piirivalvet ja elanikkonnakaitset. Samuti parandame välisteenistuse turvalise side lahendusi." Peaminister ütles, et kõik need eesmärgid on kehtivates plaanides kirjas ning lisas, et valitsuse eesmärk on viia plaanid senisest kiiremini ellu. "Need sammud on ka signaaliks kõigile teistele, et võtame oma julgeolekut tõsiselt ja et oleme valmis sõnade kõrval ka tegudeks," ütles ta. Kallase sõnul vajab ta täiendavate rahaliste vahendite otsustamiseks laiale riigikaitsele riigikogu toetust. "Juba pikemat aega on teada, et Venemaa koondab oma vägesid Ukraina piiridele. Seda saadavad erakordselt agressiivne retoorika ja ähvardused. Ukraina ähvardamisega paralleelselt on Venemaa suunanud oma sõjakate nõudmiste sihiku otse ka meie vastu. Eelmise aasta lõpus esitas Venemaa NATOle ja Ameerika Ühendriikidele ultimatiivsed nõudmised, mille sisuks on Euroopa jagamine mõjusfäärideks ning peale külma sõja lõppu tekkinud Euroopa julgeolekukorralduse lõhkumine. Nõudmistele mittevastamisel ähvardab Venemaa "sõjalis-tehniliste meetmetega“. Me kõik võime ette kujutada, mida need endast kujutavad," rääkis Kallas. "Venemaa on esitanud nõudmised NATO laienemise peatamiseks ning see lausa tagasi pöörata ja NATO kollektiivkaitse meie regioonis sisuliselt kaotada. Kuuleme nüüd sõnaselgelt seda, millele oleme ise pikka aega osundanud: Venemaa eesmärk on taastada poliitiline ja sõjaline mõjuvõim oma naabrite üle," rääkis ta. Peaministri sõnul ei tohi astuda lõksu, mille eesmärk on meelitada liitlasi Euroopa julgeolekukorralduses järeleandmisi tegema. "Kasvõi pisikesi järeleandmisi. Juba kuuleme siit-sealt küsimusi: "Mida NATO või Lääs peaks pakkuma, et olukorda de-eskaleerida?" See on väljapressimine. NATO ei ole seda olukorda tekitanud. NATO ei kavatse kellelegi kallale minna. NATO ei ähvarda kedagi. Tehes kasvõi väikesi järeleandmisi Euroopa julgeolekukorralduses, on Venemaa saanud midagi, mida tal varem ei olnudki." "Oleme tänasesse olukorda jõudnud Venemaa pikaaegse jõukasutamise ja jõuga ähvardamise tõttu: Venemaa ründas 2008. aastal Georgiat, okupeerib alates 2014. aastast Krimmi ja sõdib Ida-Ukrainas. Venemaa on kasutanud hübriidrünnakuid paljude lääneriikide vastu, püüdes lõhkuda ühiskonna sidusust ja väärata demokraatlikke protsesse." Ettekäändel, et NATO ohustab Venemaa julgeolekut, on Kreml kasvatanud oma sõjalist ülekaalu NATO idapiiri vastas. Kallase sõnul näeme agressiivse stsenaariumiga suuremahulisi sõjalisi õppusi, mille puhul trikitatakse rahvusvaheliste relvastuskontrolli nõuete täitmisega. NATO peasekretäri sõnadega: "on hämmastav, et Euroopa kõige suurema sõjaväe ja tuumavõimekusega riik tunneb, et teda ähvardab Ukraina või mõni liitlaste pataljon piiri ääres". "Lisaks on Venemaal väga mõjus tööriist Euroopa ühiskondade destabiliseerimiseks – maagaasi hind. Meilgi rahutust tekitava energiakriisi peamiseks põhjuseks on maagaasi järsult tõusnud hind. Mark Leonard on oma raamatus "Mitterahu aeg“ kirjutanud sellest, kuidas ühendused tekitavad sõltuvust ning läbi ühenduste saab teisele poolele teha ka haiget. Seetõttu oleme Nord Stream torujuhtmete vastu olnud algusest peale ning teinud kõik endast oleneva, et neid ära hoida. Paraku on sõltuvuse ehitamisega edasi mindud ning selle tulemusi tunneme omal nahal. Kannatame kõrge elektrihinna pärast ja meie suur naaber plaksutab käsi," rääkis Kallas.
