Koolivaheaeg lõppes poolteist nädalat tagasi, ent juba on esimesed koolid otsustatud viia kaugõppele, sest omikrontüve kiire levik püstitab nakatunute arvu rekordeidm, kirjutab Postimees. «Nakatumine on ootamatult kõrge,» nõustub ka terviseameti Põhja-Eesti regiooni juht Margit Kallas, kelle sõnul levib koroonaviirus esmalt just pere ringis, kust lapsed selle siis kooli toovad. «Harjumaal esineb nakatumisi igal pool, kuid meil puudub info, et Lasnamäel midagi teistmoodi oleks.» Nii Lasnamäe gümnaasiumit kui Lasnamäe vene gümnaasiumit juhtiva Andrei Kante sõnul on uus aasta alanud neile halvasti. «Meie ootused olid hoopis midagi muud. Eile oli lähikontaktseid 11, täna juba 26 klassis, lisaks on nakatunud õpetajad.» «Üks kool läks meil nädala lõpuni täielikult kaugõppele, teist üritame veel lähiõppel hoida,» nendib direktor, kelle teada on peale nende Lasnamäel veel üks kaugõppe valinud kool, sest positiivse testitulemuse saanud õpilasi ja nende lähikontaktseid on liiga palju. Kante teab, et kaugõppele minekuga kannatavad need, kes on käinud end vaktsineerimas, aga nii tagab kool katkestusteta töö. «Õpetajate jaoks on kaug- ja lähiõppe kombineerimine raske. Varsti ei ole pedagooge klassi ette panna, sest haigestuvad ka vaktsineeritud.» «Jaanuari esimesel testimisnädalal avastati Eesti üldhariduskoolides positiivseid kiirteste kokku 1139, neist 990 õpilastel ja 149 töötajatel,» möönab teadus- ja haridusministeeriumi kriisijuht Rain Sannik. Kõige rohkem oli neid Tallinnas ja Harjumaal, 239 koolis ei leitud ühtegi positiivset testi. Pühapäeval loeti Eestis kokku 31 koolide koroonakollet. Hoolimata pealinnas möllavast omikrontüvest oli terviseameti andmetel aga eilseks Harjumaa koolides vaid üks koroonakolle. «Seegi pole Lasnamäel, vaid hoopis Haaberstis,» märgib Kallas. «Tänase päeva jooksul võib neid muidugi juurde tulla.» Koolikollete arvu järsk vähenemine pole Kallase sõnul seotud sellega, et nakatutakse vähem. «Sellest nädalast muutsime hoopis arvestuse aluseks olevat metoodikat,» selgitab ta. «Seni jälgisime aktiivseid koldeid 28 päeva. Nüüd lühendasime seda aega 14 päevale, kuivõrd omikron annab kiiremini sümptomeid ja muidu oleks võinud tekkida olukord, kus vanas koldes tekivad juba uued nakatumised – justkui oleks ühes koolis mitu kollet korraga.» Kallase meelest pole siiski kollete arvu vaja üle tähtsustada, sest kollektiivides, kus inimesed liiguvad, tuleb ikka nakatumisi ette. Praegu kehtiva korra järgi tuleb kiirtestiga positiivse tulemuse saanud õpilasel või tema vanemal võtta ühendust perearstiga. Lähikontaktne õpilane, kes pole vaktsineeritud ega ka Covid-19 põdenud, saab 4. päeval teha PCR-testi või peab püsima seitse päeva kodus. «Hetkel käib massiline karantiinikorra rikkumine, sest keegi ei kontrolli, kas lapsel on neljandal päeval PCR-test tehtud või mitte,» möönab Kante. «Ma ei tea, on see haridusministeeriumi apsakas või terviseameti tegemata töö, ent järelevalve puudumine on minu meelest praegu kõige suurem probleem.» Direktor teab juhtumeid, kus laps ei pääse mitu päeva testima ja või ei saa lapsevanem testimiseks aega kinni pandud. «Aga laps saadetakse viiendal päeval ikka kooli ja nii see nakkus levib.» Koolidel Kante sõnul kontrollivõimekust ei ole. «Meditsiiniõde jõuab õpilaste testimise infot digiloost ükshaaval välja noppida üksikutel juhtudel, aga kui neid on massiliselt, jääb ta hätta.» Kallase sõnul on Põhja regioonis nakatunuid praegu nii palju, et terviseamet ei jõua enam kõigile positiivse testivastuse saanutele helistada, sest ka nende arvepidamine käib käsitsi, ühekaupa andmekogust otsides. «Helistame pisteliselt valimi alusel, ülejäänutele saadame SMSi,» selgitab Kallas. «Aitaks see, kui kõik järgiksid isolatsiooninõudeid, selleks saatsime e-kooli kaudu õpilastele ja lapsevanematele vastava üleskutse,» lausub Kante. «Infoselgust peaks olema rohkem – millal ja kuhu helistada –, praegu helistavad kõik igale poole ja hoiavad liine kinni,» möönab Kallas. Sanniku sõnul on kaalumisel lähikontaktsete õpilaste PCR-testist loobumine ning selle asendamine kiirtestiga. «Vastava teema arutelu on valitsuses lähiajal plaanis,» märgib ta. Lähikontaktseks arvatud vaktsineerimata lastel on praegu kaks võimalust: kas püsida seitse päeva kodus või teha neljandal. päeval PCR-test ja pääseda kooli varem. Lapsevanematele põhjustab meelehärmi koroonaviirustestile registreerimise telefoniliini 646 4848 ootejärjekord. «Esmaspäeval ei pääsenudki ma nõuandeliinil ootejärjekorrast kaugemale,» kirjeldab oma kogemust üks anonüümseks jääda sooviv lapsevanem, kes sai pühapäeva õhtul teate, et tema laps puutus neljapäeval kokku koroonaviirusesse nakatunuga. Pärast kuut tundi kõnejärjekorras ootamist läks ema lõpuks lapsega lähimasse testimispunkti. «Tegime tasulise PCR-testi. Käik võttis aega umbes pool tundi ja välja tuli käia 44 eurot,» sõnab naine, kes soovis lapse võimalikult kiiresti kooli tagasi saata. «Töötame oma võimete piiril,» selgitab avaliku testimise koordinaator Tõnis Allik tekkinud olukorda. «Oleme kõnekeskuse koosseisu küll tasapisi kasvatanud ja praegu töötab seal 25 inimest, kuid eks ka meil on haigestumisi ja töötajad langevad aeg-ajalt rivist välja.» Samas on Alliku sõnul nende prioriteet, et testima pääseksid kiiremini eelkõige Covid-19 sümptomitega inimesed. Lastel haigusnähud tihti puuduvad. «Ooteaegu annaks lühendada, kui positiivse proovivastuse saanud või Covid-19 sümptomitega inimesed küsiksid perearstilt saatekirja ja kasutaksid sellega kohe ka e-broneerimist,» pakub Allik. «Seda rohkem jääb meil aega vastata teistele kõnedele, näiteks kui soovitakse testimiseks aega kinni panna lähikontaktseks arvatud inimesele.» Lisaks tuletab Allik meelde, et helistama peavad ainult need vanemad, kelle lapsed on vaktsineerimata. «Kui lähikontaktseks arvatud laps on vaktsineeritud või koroona läbi põdenud, siis neid testile saatma ei pea,» sõnab ta.
