Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon (EVEA) leiab, et ettevõtjad vajavad energiakriisis tõhusamat toetusmudelit kui pelgalt võrgutasude alandamine. "Mõistame, et valitsus ja seadusandjad on praegu suure surve all, et leida kiiresti tulemuslikud ja mõistlikud lahendused nii lühiajalises kui pikaajalises vaates ning soovime olla abiks andes riigile otsest tagasisidet väike- ja keskmise suurusega ettevõtjatelt," ütles EVEA president Heiki Rits pressiteates. Kui aga jätta ettevõtjaid energiakriisis hätta, siis tõusevad tema sõnul hinnad, väheneb ostujõud ning seeläbi kaob ettevõtete käive, kaovad paljud töökohad, riigi maksutulu väheneb, aga kulud sotsiaalsüsteemile kasvavad oluliselt. Valitsuse poolt seni ainsa meetmena pakutud võrgutasu vähendamine nullini EVEA sõnul ei aita, kui elektriarve on tavapärasest kolm korda suurem. Võrgutasu osakaal elektriarve kogusummast on detsembrikuu arvetel olnud 5-6 protsenti ja sellisel soodustusel üksinda ei ole reaalset leevendavat mõju, leiavad ettevõtjad. Samas osutavad paljud väikeettevõtjad takistustele oma taastusvenergia lahenduste rakendamisel. "Võrgutasu osakaal meie elektrikuludes on marginaalne, selle alandamine või kaotamine ei muuda suurt pilti. Muidugi, abimeetmena on see parem kui mitte midagi, kuid vaja oleks tõhusamat sekkumist – näiteks ajutist hinnalae kehtestamist elektrile," tõdes Baltest Mööbel OÜ juhatuse liige Erkki Aun. "Elektrikulude osakaal meie ettevõtte kogukuludes on kasvanud aasta võrdluses rohkem kui neljakordselt. Võrgutasu osakaal detsembri elektriarves on vaid 5 protsenti, selle kaotamine ei muuda meie jaoks eriti midagi," märkis Bacula AS juhatuse liige Vahur Vuks, kes toodab Lõuna-Eestis moose. "Kasutame oma 50-kilovatist päiksejaama, mis katab ligi 10 protsenti kogu meie aastasest tarbimisest. Tahaksime lisada lähiajal veel 50 kilovatti võimsust, kuid kohalik Rõngu alajaam ei võimalda lisakoormust, seega lükkub see plaan ebamäärasesse tulevikku. See puudutab ka teisi piirkonnas tegutsevaid ettevõtjaid," nentis ta. Peaministri poolt riigikogu ees väljapakutud mõte anda energiakulude tasumiseks ettevõtjatele laenu on aga EVEA arvates suisa hukatuslik. "Raskustes ettevõtjaid ei tohi sundida võtma täiendavat laenukoormust oma igapäevaste kulude katmiseks! Paljud ettevõtted on juba võtnud "kriisilaene" ja hetkel ei ole neil enam laenamise võimekust," rõhutab assotsiatsioon. Kiireloomulise ja ajutise lahendusena näevad väikeettevõtjad elektrienergiale hinnalae kehtestamine koos selle vastava kompenseerimisega elektrimüüjatele vähemalt perioodil jaanuar kuni märts – see oleks nende hinnangul universaalne ja lihtsalt administreeritav meede. Lisaks soovivad ettevõtjad maagaasi ja vedeldatud maagaasi (LNG) hinnalae kehtestamine. Alternatiivselt pakuvad väikeettevõtjad välja elektrikulude osalise otsehüvitamise energiamahukamatele väike- ja keskmistele ettevõtetele perioodil detsember 2021 kuni märts 2022. Väikeettevõtjad soovivad ka, et kõrgemat hüvitisemäära makstaks valdkondadele, mille tegevus on praeguseni koroonapiirangute tõttu takistatud, sealhulgas kõigile meelelahutus- ja teenindusettevõtetele, mis on kannatanud seoses alates 2021. aasta novembrist kehtestatud lahtiolekuaja piirangutega ja immuniseerimistõendi kohustuslikkuse nõudega. Ühtlasi soovib EVEA, et Elektrilevile ja Eleringile antaks korraldus tagada kiiremas korras liitumine jaotusvõrguga 1300 juba valmis ehitatud lokaalsele päikseelektrijaamale, mille kasutuselevõtt on ootel ning sõltub Elektrilevi ja Eleringi poolsest asjaajamisest. EVEA poolt jaanuari keskel läbiviidud kiirküsitluses selgus, et keskmiselt on väike- ja keskmiste ettevõtete elektrikulude osakaal kogukulus kasvanud 2021. aasta neljandas kvartalis kolmekordselt võrreldes 2020. aasta näitajatega. Sellisel kulude kasvul on ettevõtjate sõnul eriti laastav mõju sektoritele, kus ka enne hinnatõusu oli näiteks tootmisprotsessi iseärasuste tõttu elektrikulude osakaal kogukuludes kõrge. Sama küsitluse tulemusena selgus, et elektrienergia hinnatõusu katmiseks on vaja tõsta hindu keskmiselt 24 protsenti, samas kui tarbijale talutavaks, seega võimalikuks tõusuks nähakse vaid 5 protsenti. Mitmes valdkonnas aga tooks igasugune hinnatõus kaasa turu ja klientide kaotuse sel määral, et tegutsemise jätkumine muutub võimatuks. Nädalavahetusel saatis Eesti Väike- ja Keskmiste Ettevõtjate Assotsiatsioon EVEA oma liikmete nimel riigikogule ja valitsusele ettepanekud energiakriisi leevendamiseks ettevõtjatele
