Eesti peaminister Kaja Kallas tänas teisipäeval telefonivestluses USA asepresidendi Kamala Harrisega USA-d pühendumuse eest Balti riikide julgeoleku tagamisel ja Ukraina toetamisel ning rõhutas, et Vene presidendi Vladimir Putini režiimi peab demokraatlikust maailmast isoleerima. "Vaid loetud päevad tagasi maandusid Ämari lennubaasil USA hävituslennukid F-35. See on selge signaal, et meie suurima liitlase toetus Eesti julgeolekule on vankumatu," ütles peaminister Kallas pärast vestlust. Kallase sõnul tähendab Venemaa ja Valgevene massiivne agressioon Ukrainas, et nii meie regiooni kui kogu Euroopa julgeolek on muutunud. "Seetõttu on NATO käivitanud kaitseplaanid ja kohaneb. Meie eesmärk on püsiv ja senisest suurem NATO kohalolu Eestis," selgitas ta. Peaminister Kallas ja asepresident Harris nentisid vestluse käigus, et liitlased ja partnerid on võtnud mastaapseid samme Putini sõjamasina halvamiseks, ja arutasid, mida veel on võimalik teha, et sundida Venemaad agressiooni lõpetama. Kallase sõnul tuleb jätkata ühiseid jõupingutusi, et süvendada Venemaa poliitilist ja majanduslikku isoleerimist. "Venemaa peab maksma kallist hinda agressiooni eest. Demokraatliku maailma surve Putini režiimile peab kasvama. Ka Valgevene kaasvastutust ei tohi unustada – sanktsioonid peavad laienema ka talle," toonitas Kaja Kallas. Eesti ja USA toetavad Ukrainat nii poliitiliselt, sõjaliselt kui ka humanitaarabiga. Asepresident Harris tutvustas lähemalt Valge Maja otsust paluda kongressi heaks kiita 6,4 miljardi dollari suurune humanitaar-, majandus- ja julgeolekuabi Ukrainale ja Kesk-Euroopa NATO liitlaste julgeoleku tugevdamiseks. Kallas tunnustas USA-d suuremahulise abi eest ukrainlastele. Vahetati infot ulatuslikest tegevustest Ukraina toetamiseks ja nõustuti, et see peab jätkuma kasvavas tempos.
