Uuringufirma Norstat poolt läbi viidud küsitlusest selgus, et 94 protsenti eestlastest keelaks müügikõned täielikult või lubaks neid teha ainult selge loa alusel, vahendab BNS. Uuringu tellinud Tele2 turundusdirektori Ines Estrini sõnul sooviti välja selgitada, kuidas on viimaste aastatega eestlaste hoiak müügikõnede suhtes muutunud. “Juba viis aastat tagasi, mil Kantar Emor sarnase uuringu läbi viis, oli valdav osa eestlastest müügikõnede suhtes väga negatiivselt meelestatud. Aastatega on aga müügikõnede osalist või täielikku keelamist pooldavate inimeste hulk veelgi kasvanud,” rääkis turundusdirektor. Mobiilioperaatorid ise leppisid eelmisel aastal Tele2 eestvedamisel ühiselt kokku, et loobuvad eraisikutele anonüümsete müügikõnede tegemisest. “Uuring näitab, et ainult mobiilsidesektorist ei piisa ja selge enamus eestlastest soovib, et nende privaatsust rohkem austataks. Erinevalt Eestist on pea igas Euroopa riigis anonüümsete müügikõnede tegemine kas lõpetatud või tugevalt reguleeritud ja sarnaselt peaks seda ka Eestis seaduse tasemel tegema,” rääkis Estrin. “Müügikõned pole halvad, kui need on viisakad ning suunatud inimestele, kes neid ka päriselt saada tahavad. Samas kinnitas 75 protsenti vastanutest, et nende käest ei ole müügikõnede tarbeks kunagi luba küsitud,” sõnas Estrin. Vastselt läbiviidud uuringust selgus, et eestlased tahaksid ise kontrollida, kes neile müügikõnesid teha võib. Üle poolte vastanutest lubaksid endale helistada ainult nendel müügimeestel, kellele on ise loa andnud, kellega on leping või eelnev koostöö. Müügikõned keelaks täielikult 34 protsenti vastanutest. “Soovimatud müügikõned tekitavad inimestes pigem pahameelt ning ei ole enam ammu kõige efektiivsem viis kliente võita. Seda näitab ka asjaolu, et 96 protsenti eestlastest ei ole endi sõnul viimase aasta jooksul midagi telefonimüügi tulemusena tellinud või on seda teinud vaid üks kord,” lisas Estrin. Kokku osales Tele2 tellitud üle-Eestilises uuringus 500 inimest vanuses 18–99 aastat. Eestis on seadusega lubatud saata nimelist reklaami e-posti või SMS-i teel vaid inimese nõusolekul, aga helistada võib suvaliselt valitud numbritele. Eestis pole ka ühtset andmebaasi, kuhu end müügikõnede lõpetamiseks kirja panna.
