Õigusteaduse lõpetab mitu korda enam tudengeid kui neile on erialaseid töökohti pakkuda ning õigusassistentide kutseõppe lõpetajate arv ületab samuti töökohtade arvu, selgus tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteemi OSKA tuleviku-uuringust. OSKA uuringujuhi Terje Kaelepi sõnul piisab õigusalast kõrgharidust eeldavate töökohtade täitmiseks bakalaureuseõppes kolmandiku ning magistriõppes neljandiku võrra väiksemast õppekohtade arvust. „Kuna juristitöö muutub aina keerukamaks, eelistavad tööandjad magistrikraadiga lõpetajaid,“ lausus Kaelep BNS-ile. Õigusassistentide tööjõuvajaduse katmiseks jätkub poole väiksemast vastuvõetute arvust võrreldes aastatega 2016-2018. OSKA uuringu järgi on õiguse valdkonda aastani 2029 vaja igal aastal üle 70 töötaja, neist kolmveerand erasektorisse ja veerand avalikku haldusesse. Avalikus halduses juristide hõive tulevikus kahaneb, kuid kasvab vajadus õigusteenuste pakkujate järele erasektoris. Õigusassistentide hõive väheneb tulevikus kuni 20 protsenti. OSKA õiguse uuringust selgus ka, et ülikooli lõpetajate õigusalane tõlgendamisoskus ja üldoskused ei ole piisavad. Erinevate ülikoolide õiguse magistriõppe lõpetajate tase ei ole ühtlane ja sõltub palju õppekava spetsialiseerumisest. OSKA õiguse uuringus analüüsiti tööjõu- ja oskuste vajadust aastani 2029 ning esitati ettepanekud haridussüsteemile, kuidas seda täita. Tuleviku tööjõu- ja oskuste prognoosisüsteem OSKA koostab aastaks 2020 kõigil elualadel Eesti tööjõu- ja oskuste vajaduse prognoosid ning võrdleb neid pakutava koolitusega kutse- ja kõrghariduses ning täienduskoolitustes. OSKA uuringuid koostab Kutsekoda Euroopa Sotsiaalfondi vahenditest.
