Lood elust enesest: mida on #samapaljuinimene plakatistaarid pidanud läbi elama?

Seitsmesed

Aasta alguses tänavapildis ja meedias kihama löönud sotsiaalministeeriumi kampaania #samapaljuinimene kampaanianäod peavad sageli selgitama ja avama endaga seotud stereotüüpe. 

Kuigi kampaania plakatitel esinevad Sandra Ashilevi, Maarja Haamer, Keio Soomelt ja Gameboy Tetris ehk Pavel Botšarov on tuntud ka laiemale üldsusele, ei möödu vaat et päevagi, mil nendega lustakaid, harva ka kummalisi olukordasid ei juhtuks. Kogusime kokku ja toome lugejateni neist erilisemad.

Sandra Ashilevi: ööklubis lähenevad mehed ei usu oma kõrvu, kui neile eesti keeles vastan

Sandra on terve elu Eestis elanud ning ei märkagi enamasti, kui temasse kuidagi teisiti suhtutakse. Tema sõbrad aga toovad välja, et mõnikord jäädakse teda tumedama nahavärvi tõttu pikemalt vaatama ning uudishimulikult uurima.

„Väga tavapärane on ka see, et tänaval, poodides ja kohvikutes räägitakse minuga inglise keeles. Samuti saan pea pooltel kordadel restoranides inglisekeelse menüü. Minu jaoks on see tegelikult mõistetav, sest enamik inimesi ei eelda, et võiksin osata eesti keelt," sõnab ta.

Eriliselt naljakad on aga need olukorrad, kus naine ise räägib eesti keeles, kuid talle vastatakse ikkagi inglise keeles. "Tundub, et tihti on inimesed nii imestunud, et ei usu oma kõrvu kui mind eesti keeles rääkimas kuulevad," ütleb Sandra. Tema sõnul on kõige humoorikamad olukorrad ööklubides, kus alkoholist julgust saanud meesterahvad temaga juttu lähevad tegema ning ka peale mitut eestikeelset kinnitust ei suuda uskuda, et tumedanahaline Sandra selges emakeeles räägib.  

Maarja Haameri juhtkoer naudib esinemist

Teismeeas nägemise kaotanud muusik Maarja Haamer liigub igapäevaselt ringi juhtkoera abil ning neljajalgne sõber saadab teda ka muusikaakadeemias ja esinemistel. Kuigi juhtkoeraks treenitud kaaslased on õpetatud kontrolli all hoidma erinevaid olukordi, võib elav muusika koerale siiski vahel sama joovastavalt mõjuda kui mõnele inimesele.

"Kord pärimusmuusika arvestuse ajal pääses ta lahti ja lõi tantsu terve selle aja, kui mina esinesin,“ kirjeldab Maarja oma koera käitumist. „Niipea, kui ma olen laval, teab ta, et see on tema tähetund, aga õnneks ka koolis inimesed teavad, kuidas juhtkoeraga käituda ning on alati aidanud olukorra ära lahendada,“ ütleb muusik.

Keio Soomelt sai üllatava telefonikõne

Dirigent Keio Soomelt aga meenutab paari aasta tagust seika, kui sai tundmatult numbrilt telefonikõne. „Olin parasjagu laulupeo maakondlikus eelproovis, kui mulle helistas võõras number. Torust kostus umbes keskealise mehe hääl, kes küsis, et kas mina olen see, kes „seda geivärki“ korraldab. Sain teada, et tegemist on Soomes ehitajana töötava heteroseksuaalse pereisaga,“ kirjeldab Soomelt.

Kui vahel peab geiaktivist vastama ka ebasõbralikele kõnedele ning oli sarnaseks rünnakuks ka tol korral telefonile vastates valmis, siis üllatuslikult osutus säärane eelarvamus sootuks valeks. „Ta rääkis hoopis, et tal olevat pisut kopp ees sellest, et mingid tüübid meie tegevust ründavad ning pakkus jutu käigus, et kuigi ta korraldusvärgist palju ei tea, siis kui meil on tarvis midagi ehitada, siis on ta valmis käed külge panema,“ ütleb Soomelt.

Räppar Pavel Botšarov ühendas eesti- ja venekeelse räpimaailma

Eesti räppmuusika maastikul juba üle 20 aasta tegev olnud Gameboy Tetris ehk Pavel Botšarov räägib, et räpipundiga 5miinust liitudes sai ta endalegi üllatuslikult oluliseks osaks eesti muusikamaailmast. „Olin seni ju ainult venekeelsetes puntides muusikat teinud, aga siis hakkasin eesti keeles ka sõnu kirjutama ja tundub, et inimestele see meeldib,“ naljatleb ta.

Möödunud aasta ühe suurima raadiohiti autor Gameboy Tetris meenutab, et räppar Nubluga ühist lugu kirjutama asudes ei osanud ta ka ennustada „Für Oksana“ suurt menu. Tänaseks on lugu pälvinud tunnustust nii Aastahiti konkursil kui ka Eesti Muusikaauhindade jagamisel ning kõlab raadiotes üle Eesti siiani, olles saanud hellitavalt ka aegade parima lõimumisprojekti nimetuse.

Kommentaarid puuduvad