Selleks, et sai oleks kohev, pehme ja säiliks vähemalt nädala, on tööstused külvanud saiadesse metsikus koguses kõrvalaineid. Piltlikult öeldes võib saia võrrelda mõne kehva tippsportlasega - tööstuslik sai on täis dopingut. E200, E300, E415, E466, E471, E472e, E481, E482 ja nii edasi. Need on vaid mõned E-ained, mis saia-leivapakilt vastu vaatavad. Kiire googeldamine näitab, et salapäraste numbrite taga peidavad end emulgaatorid, ensüümisegud, paksendajad ja stabilisaatorid. Tootjate sõnul on need ametlikult ohutud, kuid mis mõju nad tervisele avaldavad, ei ole keegi otseselt uurinud. Kuid on nad head või halvad? “Need just on halvad,” iseloomustab Toidu - ja Fermentatsiooni Arenduskeskuse teadur Kaarel Adamberg lisaineid ning lisab: “Esimesed uuringud loomkatsetega näitavad juba, et sellised ühendid võivad omada sellist aktiivsust, mis võivad põhjustada seedetraktis põletikke.” Täpseid uuringuid, mis näitaksid abiainete mõju inimesele pikas perioodis, ei ole tehtud. Teada on vaid, et aineid pole mürgised. “Loomkatsetes loomad ei sure ära, aga seda, kas nad lähevad paksemaks ja kui pikk on nende eluiga lõpuks, seda need testid ei määra. See võib selguda alles põlvkondade pärast,” selgitab Adamberg. Kuid miks tööstused sellisel hulgal abiained kasutavad? Laseri kõned leivatootjatele panevad nad esialgu vaid kokutama. Kaamera ette julgeb lõpuks tulla vaid Leibur, teised tootjad eelistavad vastata kirjalikult. “Need on sellised abiained, et kvaliteet oleks ühtlane, et sai oleks selline nagu inimesed on harjunud ootama,” põhjendab Leiburi tootejuht Illi Pikk lisainete kasutamist. Mida teevad lisaained saias ja milline mõju on neil tervisele, seda näeb juba täna õhtul kell 20.00 TV3 saates “Laser”.
