Brasiilias suureneb lisaks lageraiele ka metsatulekahjude arv

Seitsmesed

Brasiilias on aasta esimese kaheksa kuuga puhkenud pea 73 000 metsatulekahju, mida on kogu eelmise aastaga võrreldes pea kaks korda rohkem, teatas riiklik kosmoseuuringute instituut INPE esmaspäeva hilisõhtul.

Viimati oli riigis nii palju metsatulekahjusid 2013. aastal. Arv oli viimased kaks aastat vähenenud.

INPE kogub andmeid satelliitidega ning neid täiendatakse reaalajas. Andmed näitavad, et sel aastal on piirkonnas puhkenud enim metsatulekahjusid just Brasiilias. Teine on Venezuela 26 453 ja kolmas Boliivia 16 101 tulekahjuga.

Arengu taustal on president Jair Bolsonaro ja kriitikatuli, mis on talle osaks saanud Amazonases toimuva raie ning keskkonnavastaste sõnavõttude pärast. Aktivistide sõnul innustab Bolsonaro sedasi Amazonases raidureid, kaevureid ja põllumehi.

President elab oma pahameelt välja INPE peal, mis üritab anda hävingu ulatusest erapooletut ülevaadet.

"See, mida me näeme, on hiljutistes arvudes nähtud raadamise suurenemise tagajärg," ütles Ricardo Mello Maailma Looduse Fondist (WWF).

Metsatulekahjud kipuvad ägenema kuivaperioodil, mis tavaliselt lõpeb oktoobri lõpus või novembri algul. Kuivaperioodi ajal teevad põllumehed sageli ruumi viljale ja kariloomadele.

INPE arvude järgi on tulekahjud koondunud osariikidesse, kuhu laieneb Amazonas.

Viimastel päevadel on must suits mässinud seal endasse mitu linna ning selle pärast on tulnud mujale suunata mitu kommertslendu.

Norra liitus neljapäeval Saksamaaga ning peatas Amazonase kaitsmiseks mõeldud raha eraldamise. Norra süüdistas Brasiiliat selja pööramises metsaalade kadumise vastasele võitlusele.

Üheksa Amazonase alla jääva osariigi kubernerid avaldasid pühapäeval teate, milles ütlevad, et hakkavad pidama kõnelusi Amazoni fondi panustajatega ise.

Nüüdsed INPE arvud langevad ühele ajale Brasiilias toimuva ÜRO piirkondliku kohtumisega, kus arutatakse kliimamuutust. Istung toimub enne Tšiilis detsembris toimuvat tippkohtumist.

Kommentaarid puuduvad