“1917” on Sam Mendesi kirjutatud ja lavastatud 2019. aasta sõjaline draama, mille peaosades kohtame noori entusiastlikke briti näitlejaid George MacKay’d ja Dean-Charles Chapmani. Kaasa teevad ka filmimaailmale mõnevõrra tuntumad näod Mark Strong (“Imitatsioonimäng”, “Kingsmani” filmid), “Sherlocki” Andrew Scott ja “Troonide mängu” Richard Madden. Pisirollides astuvad üles laiemale publikule tuntud briti südametemurdjad Colin Firth ja Benedict Cumberbatch. Loo keskmes on kaks noort inglise sõjaväelast esimese maailmasõja tuulte keerises, tegevus toimub peatselt pärast sakslaste taganemist Hindenburgi liini juurde, mis oli osa operatsioonist Alberich. Noormeestele antakse vastutusrikas ülesanne viia üle rindejoone ja “eikellegimaa” sõnum, mis käsib peatada hukule määratud rünnak. Kuna sel laupäeval, 29. augustil, esilinastub “1917” kell 21.00 TV3 Film kanalil, otsisime põnevust täis sõjadraama sünniloo kohta välja mõned huvitavamad faktid, mida nüüd teiega jagame. Alfred Mendes - Inspiratsiooni “1917” loomiseks ammutas režissöör Sam Mendes oma vanaisa Alfred Mendesi kogemustest esimese maailmasõja päevil. Trinidadis, Lõuna-Ameerika lähedal paikneval saarel sündinud Mendes, kelle ülikooliminekuplaanid nurjas ülemaailmse sõja puhkemine, seilas 1915. aastal kaasmaalastega Inglismaale, et teenida “kuningat ja isamaad”. Ehkki “1917” loos on rohkem väljamõeldist kui tõtt, selgitas Sam Mendes, et peategelaste missioon oli otseselt vanaisa lugudest inspireeritud: vanem Mendes pidi sõja päevil samuti sõnumeid läbi ohtliku rusustatud ja laastatud “eikellegimaa” kohale toimetama. Seda üliohtlikku ülesannet valiti täitma just tema, sest tänu oma pikkusele (vaid 163cm) võis ta umbes 180cm kõrguses paksus talveudus vastastele märkamatuks jääda. Alfred Mendes nõustus oma sõjaseiklustest rääkima alles oma elu seitsmekümnendatel aastatel. Üks Mendesi mudastes ja räpastes kaevikutes aja veetmise järelnähtusid oli see, et mees pesi elu lõpuni peaaegu vahet pidamata käsi ja armastas üldist puhtust hoida. Kaevikud - Teatavasti oli üks sõjalisi uuendusi I maailmasõja päevil kaevikute kasutamine mõlemal poolel. Üldiselt toimus see kõik Prantsusmaa territooriumil, mille loodus kannatas nende kaevikute ja neist tulenevate mudamülgaste ja surnud maa tõttu äärmiselt palju. Et “1917” leiab aset samuti I maailmasõja päevil ja suurem osa tegevus toimub kaevikuis, tuli filmimeeskonnal võtete tarbeks maa sisse täiesti uued käigud kaevata. See kõik oli vajalik selleks, et kogu kaevikute nn geograafia oleks kooskõlas filmi tegevuse omaga. Lõpuks oli meeskonnal üle 5,200 jala ehk umbes miili jagu kaevikuid. Võte! - Režissöör Sam Mendes tahtis jätta mulje, nagu oleks kogu film üheainsa kaadriga võetud. Tegelikult pole aga kuigi realistlik üle tunni aja pikkust filmi ühe võttega valmis teha. Seetõttu pidid Mendes ja monteerija Lee Smith üleminekud järgmistele võtetele peitma näiteks stseenide abil, kus tegelased kõnnivad läbi pimeda koridori ja ekraan läheb täiesti mustaks. Pikim võte oli režissööri sõnul üle kaheksa minuti pikk ja lühim umbes 39 sekundit. Et võtted on pikaajalised, on eriti oluline, et näitlejad, tehnika ja kõik muu õigesti töötaksid, vältimaks ajakulu ja uuesti filmimist. Võtete ajal osutus üheks suurimaks probleemiks aga välgumihkel, mis võttemeeskonna sõnul lihtsalt keeldus õigel ajal läitumast. Tagajärjena läks raisku mitu olulist võtet ja lõpuks veel peaaegu terve päeva jagu filmimist. [embed]https://www.youtube.com/watch?v=YqNYrYUiMfg[/embed]
