“Judy” on 2019. aastal kinolinadele jõudnud biograafiline draama legendaarsest Ameerika Ühendriikide lauljannast-näitlejannast Judy Garlandist. Selle peaosa eest sai Renée Zellweger äsja oma karjääri teise Oscari. Režissöör Rupert Gooldi (kes on küll elukutselt teatrilavastaja) käe all valminud film on valminud West Endil ja Broadwayl etendunud Peter Quilteri näidendi “End of the Rainbow” (tlk. “Vikerkaare lõpus”) ainetel. “Judy” trupp on pilgeni täis äärmiselt tugevaid näitlejaid, lisaks Zellwegerile ka Jessie Buckley (BBC miniseriaal “Sõda ja rahu”), “Harry Potteri” filmidest tuntud Michael Gambon, Finn Wittrock (seriaal “American Horror Story: Freak Show”) ja paljud teised. Filmis on keskendutud peamiselt Garlandi karjääri sügisaastatele, mil naine oma lavakarjääri Suurbritanniasse üle viis. Veidi tuleb ka juttu tema teismeeast, eriti tema legendaarsest rollist Dorothyna “Võlur Ozi” filmis. Autobiograafilist draamat “Judy” näeb nüüd Go3 voogedastuskeskkoonas. Seetõttu tutvusime Garlandi elukäiguga lähemalt ning jagame leitut ka teiega. Muu hulgas toome välja mõned kõhedad tõsiasjad Garlandi elust, mida ka film enam-vähem täpselt kujutanud on. Karmikäeline Hollywood - “Judys” paljastatakse ülimalt viimistletud Hollywoodi näitlejannade suurepärase figuuri saladus - nälgimine. See karm seik vastab ka päriselus tõele. Tihti sunniti Hollywoodi staare, eriti naisi, toituma äärmiselt kasinalt, et ekraanil hea välja näha. Garlandi dieet koosnes põhiliselt kanasupist ja kodujuustust. Neile lisaks must kohv ja sigaretid, et söögiisu pärssida, ning tohutul hulgal dieedipille. Need pillid olid Garlandi jaoks nii-öelda teerajajad uute ravimite kuritarvitamiseni - unerohud, erinevad amfetamiinid jne. Nende ületarbimine päädis 1969. aastal näitlejanna surmaga. Garlandi enda jutu järgi oli tema ema esimene, kes talle ravimeid pakkuma hakkas, alustades une- ja ärkvelolekurohtudega siis, kui näitlejanna veel kümmegi aastat vana polnud. Louis B. Mayer - “Judy” kujutab nimekat Metro-Goldwyn-Mayeri kaasasutajat ja filmiprodutsenti Louis B. Mayerit kurjakuulutava ja ähvardava kujuna näitlejanna elus. Ka see tõlgendus vastab tõele. Lisaks sellele, et Mayer oli samuti üks neist, kelle meelest võis Garland alles pärast kümnete ravimite allaneelamist ja puljongi lürpimist ilus olla, oli mehel neiu välimuse kohta veel üht-teist öelda. Nimelt pidas Mayeri juhitud filmistuudio vajalikuks võttepäevadel sundida Garlandit kandma äärmiselt kitsast korsetti ja katta sidemega tema rinnad, et ülima kõhnuse ja õrna noorusea illusiooni süvendada. Gerald Clarke, kirjanik, kes üle maailma tuntud staari eluloo kirja pani, leidis pärast naise surma tema kodust mitmeid lehekülgi autobiograafilist teksti. Muu hulgas leidus seal võikaid kirjeldusi selle kohta, kuidas eelmainitud produtsent Louis B. Mayer neiueas näitlejatari ahistas. Samuti on mainitud muid väärkohtlemisintsidente just filmistuudio tegevjuhtide poolt. Näiteks võib tuua ahhetamapaneva seiga, kus Mayer kiitis Garlandi lauluhäält, pani käe tema vasakule rinnale ja ütles talle, et neiu laulab südamest. Garland meenutab, “I often thought I was lucky, that I didn’t sing with another part of my anatomy” (tlk. “Tihtipeale tänasin oma õnne, et ma ühe teise teatava kehaosaga ei laula”). Kui näitlejatar vanemaks sai, võttis ta julguse kokku ja astus Mayerile vastu. [embed]https://www.youtube.com/watch?v=98t7aXRaA6w[/embed]
