Keskkonnaagentuuri värske Eesti meteoroloogia aastaraamatu kohaselt oli eelmine aasta Eesti kliimaajaloo kõige soojem - päikesepaistet oli normist enam ja sademeid oli normi jagu, vahendab BNS. Eesti keskmine sajusumma oli 667 millimeetrit, teatas agentuuri pressiesindaja kolmapäeval. Eesti keskmine õhutemperatuur oli 8,4 kraadi, seega on tegemist oli kõige soojema aastaga alates 1961. aastast. Eelmised rekordiliselt soojad aastad olid 2015 ja 2019. Eesti keskmisena oli päikesepaistelisi tunde 1995,3. „Olenemata sellest, kas vaatlusread on poole sajandi või enam kui sajandi pikkused, ei ole ilmajaamades varem nii sooja aastat esinenud. Näiteks oli kõige soojem möödunud aasta Vilsandil, kus aasta keskmine õhutemperatuur oli 9,6 kraadi,“ sõnas agentuuri ilmavaatluste osakonna asejuhataja Külli Loodla. Ta lisas, et peaaegu 150 aasta pikkuses vaatlusreas, milles küll esineb mõningaid andmelünki, on see kõige soojem. Möödunud aasta veebruar oli eriliselt soe ja väga sajune. Tavapäratult soe ilm tõi mõnele rannikujaamale uued veebruari soojarekordid. Uued kuu soojarekordid said Loodla sõnul näiteks Kihnu, Ruhnu ja Sõrve. Hoolimata vaatlusrea pikkusest, kas 50 või 150 aastat, platseerus veebruar kõikides ilmajaamades esikolmikusse. „Veebruar oli kõikides ilmajaamades ka väga sajune, enamikes kohtades oli sademeid enam kui kaks korda kuu sajunormist rohkem. Mõnes ilmajaamas ei ole varem nii sajust veebruari esinenud,“ rääkis Loodla. Kui rääkida kevadest, siis mai teine dekaad oli tavapäratult jahe. Teise dekaadi algul sadas mitmel pool lund ja Kagu-Eestis mõõdeti 12. mai hommikul kuni kolmesentimeetrine lumevaip, mis päeva jooksul ära sulas. Juuni teine pool oli eriliselt soe. Kuu viimasel kolmandikul kõrgel püsinud õhutemperatuur tõi mõnele ilmajaamale uue kuu soojarekordi, mõnel pool oli rekordi kordamine. Mitmel pool tõusis maksimaalne õhutemperatuur 2−7 järjestikusel päeval 27 kraadini või kõrgemale. November oli kõikjal väga soe. Seda vaatamata sellele, et kuu teisel poolel sadas kohati lund, mis kattis maapinna õhukese lumevaibaga. Tavapäratult kõrge õhutemperatuur tõi mitmele ilmajaamale uued novembri soojarekordid, uued soojarekordid mõõdeti 3. novembril. Tänavune november oli kogu Eesti kliimaloo kõige soojem – alates 1866. aastast, kui alustati vaatlusi Tartu Ülikooli meteoroloogiaobservatooriumis, pole kõrgemat näitu arvutatud. Täpsemalt saab möödunud aasta ilmast lugeda Eesti meteoroloogia värskest aastaraamatust, mis on tänavu olemas nii kaardiloona kui ka pdf-formaadis. Rahvusvahelist meteoroloogiapäeva tähistatakse 23. märtsil. Sel puhul korraldas Keskkonnaagentuur teisipäeval traditsioonilise konverentsi, mis sel aastal kandis nime „Ookean, meie kliima ja ilm“. Lähipäevadel avaldab agentuur oma kanalites konverentsi ülekande, mida saavad kõik huvilised järele vaadata.
