Põhjalik uurimine ei tuvastanud politeinike süüd mullu oktoobris Tallinnas Vabaduse väljakul kulmineerunud juhtumis, kus lahe noaga relvastatud Jaanus Käärmann ründas politseinikke, vahendab BNS. Eelmise aasta 31. oktoobril ründas 33-aastane mees kahe noaga Tallinnas Vabaduse väljakul ametiülesandeid täitnud politseiametnikke, kes tegid teenistusrelvast hoiatuslaske ning seejärel tulistasid ründajat. Haavata saanud mees suri samal päeval haiglas. Juhtunu täpsemate asjaolude väljaselgitamiseks alustati kriminaalmenetlust, mida juhtis Põhja ringkonnaprokuratuur. Kohtueelse menetluse juhi, vanemprokuröri Saskia Kase sõnul tuvastas menetlus, et kella 11 paiku liikus mees enda elukohast vanalinna ja seejärel Vabaduse väljakule, olles paljajalu ning hoides mõlemas käes nuga. Häirekeskusesse laekus kõnesid 11 pealtnägijalt, kes andsid infot kahe noaga vanalinnas liikuvast mehest. „Kogutud tõendid kinnitasid, et esimesena sündmuskohale jõudnud politseipatrull andis mehele korduvalt suulised korraldused noad maha visata. Mees korraldustele ei allunud, vaid hakkas nugadega vehkides politseinike suunas jooksma. Esmalt tehti kolm hoiatuslasku õhku, kuid mees jätkas nugadega vehkides jooksmist politseinike suunas. Seejärel sooritas politseinik ründaja suunas järgmise lasu, mis tabas meest keha piirkonda ,“ selgitas vanemprokurör Saskia Kask. „Menetluse käigus tuvastati, et sündmuste käik hetkest, kui mees hakkas politseinike suunas jooksma kuni tema tulistamiseni teise politseiniku poolt toimus umbes viie sekundi jooksul, mis tähendab, et politseiametnike reageerimisaeg oli äärmiselt lühike,“ lisas prokurör. Kiirabi viis mehe haiglasse, kus ta samal päeval suri. Ekspertiis tuvastas, et mees ei olnud tarvitanud alkoholi või narkootikume. Kriminaalmenetluses esitas arvamuse kohtuarst-psühhiaater, kelle hinnangul esines politseiametnikke rünnanud mehel süvenev psüühikahäire, mistõttu oli tal kõrge risk ennast ja teisi inimesi ohustavaks käitumiseks. Samuti leidis kohtuarst-psühhiaater, et sellise inimese käitumine ei ole korrigeeritav väliste stiimulite, nende seas sõnaliste pöördumiste ja hoiatusmeetmete mõjul. Kriminaalasjas kontrollitud asjaolud kinnitasid fakti, et politseiametnike tegevus oli õiguspärane. Tegemist oli väga kiiret otsustamist nõudva üliohtliku olukorraga, kus enda elu kaitseks muud vahendit valida ei oleks olnud võimalik. Lähtudes kogutud tõenditest, asus prokuratuur seisukohale, et esineb alus kriminaalmenetluse lõpetamiseks. Kriminaalmenetluse lõpetamise määrus ei ole jõustunud, kuna selle peale on õigus esitada kaebus riigiprokuratuuri kümne päeva jooksul.
