Päästeamet võtab reedest suurema tähelepanu alla siseveekogud, et haprale jääle läinud inimesi hoiatada ja kaldale kutsuda. Viimaste nädalate miinuskraadid on siseveekogudele tekitanud jääkihi, mis on aga veel liiga õhuke ning ei kanna. Järjest enam on juhtunud ka õnnetusi, kus inimesed on siiski oma elu ohtu seades õhukesele jääle läinud ning sellest läbi vajunud, edastas päästeamet „Nõrgal jääl juhtub inimestega õnnetusi igal aastal. Tihti just kalameestega, kes arvavad, et kogemustest tulenevalt ei juhtu nendega midagi ning lastega, kes mängulustis unustavad lihtsad õpetussõnad. Tegelikult pole ühtegi head põhjust, miks inimene üldse nõrgale jääle minema peaks,“ sõnas päästeameti ennetustöö osakonna ekspert Mikko Virkala. Jääkattele tasub minna alles siis, kui selle paksus on vähemalt 10 sentimeetrit. Läbi jää vajudes peab inimene arvestama, et jääaluse vee temperatuur on kõigest paar kraadi üle nulli. Nii külmas vees peab täiskasvanud inimene vastu maksimaalselt 10 minutit, laps kaotab sellise temperatuuriga vees teadvuse veelgi varem. Päästeamet kutsub kõiki inimesi üles ettevaatlikkusele ja tähelepanelikkusele veekogude ääres viibimisel. Ka palub amet lapsevanematel rääkida kodus hapra jääga seotud riskidest ning hoida oma lastel silm peal. Päästeameti pressiesindaja sõnul tuleb jääl viibides ohumärke - nagu jää pragisemine või vajumine - viivitamatult keharaskus laiali jagada ning lahkuda. Selleks tuleb heita käpukile ja kiiresti tuldud teed pidi tagasi minna. Läbi jää vajudes tuleb kukkumise ajal käed laiali ajada ning ennast tahapoole kallutada. Jääaugust tuleb võimalikult kiiresti välja saada. Selleks on suureks abiks jäänaasklid. Jääle tuleb end vinnata tuldud poolele. Pärast jääle pääsemist tuleb roomata või end rullida jääaugust eemale. Püsti võib tõusta jääaugust kaugemal ning siis tuleb võimalikult kiiresti sooja leida.
