Harju maakohus jättis teisipäeval kuritegeliku ühenduse juhtimises süüdistatavad hotelli- ja restoraniärimehed Hubert Hirve ja Pavel Gammeri vahi alla. Kohus leidis, et nii Hirve kui Gammeri vahistamise asendamine kergemaliigilise tõkendiga ei ole praeguses menetlusetapis põhjendatud. Vandeadvokaat Oliver Nääs leidis eelmisel nädalal eelistungil, et kohus võiks Hirve vabastada vahi alt elektroonilise valve kohaldamisega või kuni 500 000 euro suuruse kautsjoni vastu. Riigiprokurör Kati Reitsak märkis seepeale, et Hirve vahi alt vabastamise eest pakutud kautsjonisumma ei ole kindlasti mitte piisav. Vandeadvokaat Raivo Laus taotles Gammeri vahi alt vabastamist tema tervisliku seisundi tõttu. Kohus selgitas, et vahistatuse põhjendatust on võimalik kontrollida igal ajahetkel, kohustuslik on see iga kuue kuu järel. Kohus möönab siiski, et praeguseks ajaks on süüdistatavad viibinud vahi all juba märkimisväärse aja, mida tuleb arvesse võtta edaspidi vahistamise põhjendatuse kontrollimisel. Praegu tehtav otsustus ei tingi vältimatult isiku vahi all viibimist kogu järgneva kohtumenetluse jooksul, vaid kajastab kohtu seisukohta vahistamise põhjendatuse osas praegusel ajal. Lisaks leidis kohus, et süüdistatavate puhul esinev uute kuritegude toimepanemise oht ei võimalda vahistamise asendamist elektroonilise valvega. Võimalikud kuriteod on sellist laadi, mida ei ole kohtu hinnangul võimalik vältida isikule elektroonilise valve kohaldamisega. Kuritegude toimepanemist saab jätkata sisuliselt ka kodust lahkumata; samuti on isikul sel juhul piiramatud suhtlemisvõimalused, mis võimaldavad korraldada uute kuritegude toimepanemist. Määrusi on võimalik edasi kaevata 15 päeva jooksul. Eelmisel nädalal taotles Nääs süüdistusakti prokuratuurile tagastamist ning kaitsjad Laus ja Danil Savitski riigiprokurör Reitsaku ja Põhja ringkonnaprokuröri Denis Tšasovskihi taandamist erapoolikuse tõttu, kuid kohtunik Elina Elkind neid taotlusi ei rahuldanud. Samas määras kohtunik Gammerile tema tervisliku seisundi kindlaks tegemiseks ekspertiisi. Riigiprokuratuur süüdistab 60-aastast Hirve ja 55-aastast Gammerit kuritegeliku ühenduse juhtimises, eraviisilises jälitustegevuses, altkäemaksu andmises erasektoris, maksukohustuse varjamises ning tulirelva, laskemoona ja helisummutite ebaseaduslikus käitlemises ning tsiviilkäibes keelatud relva käitlemises. Gammerit süüdistab riigiprokuratuur koos Eesti kuritegelikus ilmas tuntud ja praegu 350 000 euro suuruse kautsjoni vastu vabaduses viibiva 48-aastase Ahmed Ozdojeviga ka väljapressimises. Kuritegelikku ühendusse kuulumises süüdistab riigiprokuratuur Hirve ja Gammeri äride finantsjuhti, 45-aastast Ardo Vilbret, 36-aastast vandeadvokaati Viktor Särgavat, Hirve ja Gammeri toitlustusasutuste tegevjuhti, 59-aastast Jelena Lipendinat, 46-aastast turvameest Aleksandr Russalimi, 49-aastast turvameest Sergei Panovi, endist kaitsepolitsenikku, 50-aastast Viljar Subkat ning raamatupidajaid, 55-aastast Inga Gammerit ja 53-aastast Inna Stoljari. Peale kuritegelikku ühendusse kuulumise on Vilbrele esitatud süüdistus dokumendi võltsimises ning soodustuskelmuse katses, Lipendinale dokumentide võltsimises ja võltsitud dokumentide kasutamises ning maksude tasumisest kõrvalehoidumises ning Särgavale teadvalt võltsitud dokumendi kasutamises. Hirve ja Gammeri turvamehi Russalimi ja Panovi süüdistab riigiprokuratuur lisaks kuritegelikku ühendusse kuulumisele eraviisilises jälitustegevuses ja Russalimi ka tulirelvade ebaseaduslikus käitlemises ning tsiviilkäibes keelatud relva omamises. Kuritegelikku ühendusse kuulumise süüdistuse said riigiprokuratuurilt OÜ Escado Grupp, Restoplus OÜ ja Emerana OÜ ning soodustuskelmuse katses OÜ Novatek Holding. Lisaks neile astuvad maksukuriteos süüdistatuna kohtu ette 36-aastane Mihkel, 61-aastane Galina, 33-aastane Ljubov, 45-aastane Natalja, 55-aastane Raul, 33-aastane Anna, 70-aastane Niina ja 60-aastane Svetlana. Riigiprokuratuur süüdistab 41-aastast Handot raamatupidamisdokumentide varjamises ja 46-aastast Ivarit altkäemaksu võtmises erasektoris. Süüdistuse kohaselt juhtisid Hirv ja Gammer alates 2008. aastast kuritegeliku ühendust, mille tegevus oli suunatud varalise kasu saamise eesmärgil läbivalt majandusalaste kuritegude toimepanemisele. Riigiprokurör Kati Reitsaku sõnul tegeles kuritegelik ühendus oma kontrolli all olevate äriühingute kaudu ulatusliku maksukuritegevusega. "Suure osa maksukuritegevusest moodustas kuritegeliku ühenduse juhtide toitlustusasutustes süsteemselt makstav ümbrikupalk. Ühenduse varalise kasu eesmärk saavutati kõrvaltegevusena korruptsiooni- ja varavastaseid kuritegusid toime pannes. Peale varalise kasu pani kuritegelik ühendus toime ka eraviisilist jälitustegevust ja käitles ebaseaduslikke tulirelvi, laskemoona ja helisummuteid," lisas Reitsak. Süüdistuse kohaselt lasid Hirv ja Gammer oma turvameestel salaja jälgida kunagist politseinikku ja turvaärimeest Veiko Kullat ning aserite kogukonna liidrit, eelmisel kümnendil keskkriminaalpolitsei huviorbiidis olnud Veljaddin Kerimhanovit ning veel üht kriminaalsetes ringkondades tuntud meest. Keskkriminaalpolitsei uurimismaterjalide kohaselt üritas Ozdojev ühelt Venemaalt pärit ettevõtjalt pressida välja 3,5 miljonit USA dollarit ning ähvardas ettevõtjat raha mittemaksmisel tapmisega. Uurimismaterjalide kohaselt ütles Ozdojev äritüli lahendamisel Vene ärimehele, et "tšetšeenid tulevad ja tapavad kõik ära". Ozdojev eitab kuritegu kategooriliselt ning oma süüd kuritegudes eitavad ka Hirv ja Gammer. Kriminaalasjas on arestitud süüdistatavate vara 1,3 miljoni euro väärtuses, sealhulgas väärtuslikke ehteid, kunstiteoseid, tulirelvi, topiseid ja palju muud. Lisaks on süüdistatavate kinnisvarale seatud hüpoteeke üle 3,8 miljoni euro. Kriminaalasja uuris keskkriminaalpolitsei ning uurimist juhtis riigiprokuratuur.
