Riigiprokuratuur tegi õiguskantslerile taotluse kohtu all olevalt riigikogu liikmelt, Keskerakonda kuuluvalt Kalev Kallolt saadikupuutumatuse äravõtmiseks ning seetõttu lükkus esmaspäeval Harju maakohtus edasi ka kohtuprotsess kunagisele Keskerakonna juhile ja endisele Tallinna linnapeale Edgar Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistatavate ettevõtjate ja altkäemaksu vahendajate üle, vahnedab BNS. Kohus määras uue istungi 17. juunile, ütles maakohtu pressiesindaja Viivika Siplane BNS-ile. Riigikogu liikmelt saadikupuutumatuse võtmise otsustab riigikogu. Kui riigikogu otsustab saadikupuutumatust mitte ära võtta, siis kriminaalmenetlus Kallo osas peatatakse ning see võib jätkuda pärast tema riigikogu liikme volituste lõppemist. Riigikogule peab eelnevalt taotluse tegema õiguskantsler. Riigiprokuratuur süüdistab Kallot altkäemaksu andmisele ja võtmisele kaasa aitamises. Mullu detsembri lõpus tegi riigikohus otsuse, millega Edgar Savisaar vabastati tema tervisliku seisundi tõttu kohtu alt. Riigiprokuratuur süüdistas Savisaart Tallinna eelarvevahendite kasutamises enda ja Keskerakonna huvides ehk omastamises suures ulatuses, samuti neljas altkäemaksu võtmises, rahapesus ning Keskerakonnale suures ulatuses keelatud annetuse vastu võtmises. Keskerakond on kohtu all juriidilise isikuna. Savisaarele altkäemaksu andmises süüdistab riigiprokuratuur ettevõtjaid Aivar Tuulbergi, Alexander Kofkinit, Hillar Tederit ja Vello Kunmanit. Tallinna linnavolikogu endist esimeest Kalev Kallot süüdistab prokuratuur kaasaaitamises altkäemaksu andmisele ja võtmisele ning Savisaarele altkäemaksu vahendamises süüdistati ekspoliitik Villu Reiljani. Omastamisele kaasaaitamises süüdistatavana oli kohtu all ka Põhja-Tallinna linnaosavanema endine asetäitja Priit Kutser, kuid tema suhtes lõpetati menetlus oportuniteediga. Kohtuprotsess algas Harju maakohtus 2017. aasta 12. juunil, kui kõik süüdistatavad kinnitasid, et nad ei tunnista end süüdi. Kohtu all olnud ekspoliitik Villu Reiljan võttis süü omaks ning tema osas lahendas kohus süüasja kokkuleppemenetluses. 2017. aasta oktoobris kinnitas maakohus Reiljani altkäemaksu vahendamise kriminaalasjas riigiprokuratuuriga sõlmitud kokkuleppe, mille järgi pidi Reiljan karistusena maksma riigile veidi üle 33 000 euro.
