Homme
08. juul
15...20
7...15
Ülehomme
09. juul
15...19
7...14

Krimi

Riigikohus: politseiniku iga vägivald ei pruugi olla kuritegu

Foto: Andres Putting/Delfi
11:01 18. juuni 2020
Autor: uudised.ee
Allikas: BNS

Riigikohtu kriminaalkolleegium selgitas neljapäevases otsuses, et isegi kui politseiametnik rikub füüsilist jõudu kasutades korrakaitseseadust, ei tähenda see alati kuriteo toimepanemist ning võimuliialduses kui kuriteos saab teda tunnistada süüdi üksnes füüsilise jõu ilmselgel kuritarvitamisel. 

Kriminaalasjas tuvastati, et kaks politseinikku jälitasid patrullautoga ATV-ga sõitvat meest, kes ei peatunud vaatamata politsei peatumismärguandele,  mis päädis politsei poolt jõu kasutamisega. Politseinikule heideti ette, et liiklusrikkuja teistkordsel jalaga löömisel kasutas ta politseiametnikuna ebaseaduslikult füüsilist jõudu.

Maa- ja ringkonnakohus tunnistasid politseiniku süüdi võimuliialduses, sest kohtute hinnangul ei kujutanud liiklusrikkuja pärast ATV pealt mahatõmbamist ohtu ning seetõttu oli politseiniku poolt füüsilise jõu kasutamine lubamatu ja ebaproportsionaalne.

Riigikohtu kriminaalkolleegium nõustus kohtutega, et politseinik kasutas füüsilist jõudu korrakaitseseaduse mõistes ülemääraselt, sest pärast mehe ATV pealt maha tõmbamist oleks piisanud teda vähem kahjustavast sunnivahendist kui jalaga kehasse löömine, näiteks oleks sobinud tema kinnihoidmine.

Samas leidis kolleegium, et konkreetsel juhtumil ei saa politseiniku jõukasutust käsitada kuriteona ja mõistis ta võimuliialduse süüdistuses õigeks.

Kolleegium selgitas varasemale praktikale tuginedes, et ametiisiku saab võimuliialduses tunnistada süüdi üksnes füüsilise jõu ilmselgel kuritarvitamisel. "Need on olukorrad, kus isik rikub jõu kasutamisega korrakaitseseadust olulisel määral. Seega ei tähenda politseiametniku poolt korrakaitseseaduse rikkumine alati kuriteo toimepanemist. Vähemoluliste rikkumiste korral saab politseiametniku võtta vastutusele näiteks distsiplinaarkorras," märkis riigikohus.

Ehkki antud juhul oli politseiniku teine jalalöök ülemäärane, ei ületanud see juhtumi tervikpilti hinnates sellist piiri, et saaks rääkida kuriteost ning kolleegium osutas muu hulgas, et politseiniku jõukasutusele eelnes liiklusrikkuja äärmiselt hoolimatu ja vastutustundetu käitumine, kuna ta põgenes ATV-ga patrullauto eest ega peatunud vaatamata märguandele ning kui ta oli seisma jäänud, polnud lõpuni selge, kas ta võib uuesti põgeneda või vastupanu osutada.

Riigikohus tõdes, et politseinikul tuli kujunenud olukorras otsustada ja tegutseda väga kiiresti ehk ta tegi jalalöögid pea kohe üksteise järel ning need olid suunatud veel kestnud korrarikkumise lõpetamisele ja liiklusrikkuja erinevate käitumisvõimaluste välistamisele.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!