Täna
05. dets
2...7
0...5
Homme
06. dets
0...7
0...7

Eesti

Kohus vabastas Allan Kiili edasisest kohtupidamisest

Foto: Taavi Arus/Eesti Ekspress
12:23 28. oktoober 2020
Autor: uudised.ee
Allikas: BNS

Harju maakohus vabastas kolmapäeval Tallinna Sadama eksjuhi, raskelt haigestunud Allan Kiili edasisest kohtupidamisest. Maakohus tegi määruse tuginedes Kiilile tehtud terviseekspertiisile, mille kohaselt ta on parandamatult haigestunud. Kohus otsustas hüvitada talle kriminaalmenetluse kulud 108 000 eurot. Kiili tervisliku seisundi kohtuarstliku ekspertiisi kulud jäävad riigi kanda, kirjutab BNS.

Kohus ei kaasanud Allan Kiili kolmanda isiku või tsiviilkostjana. Aresti alt vabastati Allan Kiilile kuuluv ja temalt ära võetud vara täies ulatuses. Kohus jättis arestituks rahapesu objektina ära võetud rahasumma 879 863,50 eurot. Tsiviilhagi Allan Kiili osas jättis kohus läbi vaatamata.

Kohus ei saa avada Kiili kriminaalmenetluse lõpetamise asjaolusid täpsemalt, sest tegu on äärmiselt delikaatsete terviseandmetega ning kohtul tema nõusolek nende avaldamiseks puudub. Kohus kinnitas, et esitatud kirjalikud tõendid, Kiili raviarsti ütlused ja kolme kohtuarst-eksperdi arvamused olid kokkulangevad, mistõttu jõudis kohus ainult ühele võimalikule järeldusele – Allan Kiil on parandamatult haigestunud.

"Esitatud tõendite põhjal tekkis kohtul kindel veendumus, et Allan Kiil ei ole võimeline kolmel päeval nädalas kuni 2021. aasta novembri alguseni määratud kohtuistungitel osalema. Kuivõrd kohus vahetult tuvastas Allan Kiili võimetuse kohtuistungitest osa võtta ning arvestades ka tema parandamatut haigestumist, ei pidanud kohus võimalikuks teda tsiviilkostja või kolmanda isikuna kaasata," märkis kohus.

Kohus selgitas, et seaduse kohaselt on nii tsiviilkostjal kui kolmandal isikul õigus kohtuistungitest vahetult osa võtta, mistõttu tema kaasamine oleks vältimatult kaasa toonud asja arutamise takistamise. Samuti ei ole seadusandja tahe olnud luua ühelt pool võimalust parandamatult haigestunud süüdistatava suhtes menetluse lõpetamiseks, kuid samas kaasata ta tsiviilkostjana või kolmanda isikuna menetlusse viisil, kus viimati nimetatute osavõtt asuks isiku seisundit arvestades menetlust takistama.

Kuigi kolmapäevast kohtumäärust saab vaidlustada 15 päeva jooksul, siis riigiprokurör Denis Tšasovskih kinnitas Postimehele, et prokuratuur määruskaebust ei esita. Ta märkis, et kui prokuratuur selle vaidlustaks, oleks sellega kohtuprotsess mitmeks kuuks häiritud ja sellega kaotaksid osapooled väärtuslikku menetlusaega kohtus.

Allan Kiili kaitsja Aivar Pilve sõnul oli kohtumäärus ootuspärane, kuna Kiili tervislik seisund ei võimalda tema üle kohut pidada. Ta märkis, et kohtus arutati ka võimalust, et Kiil osaleks protsessis videosilla vahendusel, kuid arvestades tema seisundit, jõuti järeldusele, et ka see ei ole võimalik.

Ligi kolm aastat kestnud kriminaaluurimise käigus kaitsepolitsei kogutud tõenditele tuginedes süüdistab riigiprokuratuur Tallinna Sadama eksjuhte Allan Kiili ja Ain Kaljuranda aastatel 2005-2015 suures ulatuses altkäemaksu võtmises ja rahapesus.

Süüdistus altkäemaksu võtmises on esitatud ka Tallinna Sadama hooldusosakonna endisele juhatajale Martin Paidele, lisaks süüdistatakse seitset füüsilist ja kaht juriidilist isikut altkäemaksu andmises ja sellele kaasaaitamises.

Lisaks on kohtu all Eno Saar, Tõnis Pohla, Üllar Raad, Sven Honga, Toivo Promm, Valdo Õunap ja Jan Paszkowski ning HTG Invest AS ja Keskkonnahoolduse OÜ.

Süüdistuse järgi nõustusid Kiil ja Kaljurand võtma altkäemaksu mitmelt ettevõttelt selle eest, et nende lepingulised suhted AS-iga Tallinna Sadam sujuksid võimalikult soodsalt. Kiil ja Kaljurand nõustusid nii ühiselt kui ka eraldi tegutsedes võtma altkäemaksu peaaegu nelja miljoni euro ulatuses, märkis süüdistus.

Süüdistuse kohaselt moodustas altkäemaksust suurima osa, ligikaudu kolm miljonit eurot, Kiilile Türgi ja Poola laevatehaste esindajate lubatud altkäemaks selle eest, et nad saaksid AS-i Tallinna Sadam tütarettevõtte TS Laevadega sõlmida praamide müügilepingud.

Süüdistuse järgi oli Martin Paide nõus võtma altkäemaksu üle 40 000 euro, Ain Kaljurand ligi 400 000 eurot ning Allan Kiil üle kolme ja poole miljoni euro.

Süüdistuse väitel said Paide ja Kaljurand lubatud altkäemaksu kätte, Kiilini jõudis lubatust ligi kaks miljonit eurot – ülejäänu jäi tal kätte saamata, sest ta peeti kuriteos kahtlustatavana kinni.

Eelmise aasta mai lõpus tegi maakohus esimese otsuse ja mõistis kokkuleppemenetluses Valdo Õunapile altkäemaksu andmisele kaasaaitamise ja rahapesu eest tingimisi kahe aasta ja kuue kuu pikkuse vangistuse. Ülejäänud kohtualuste osas jätkub kohtupidamine tavakorras.

Kiil ja Kaljurand vahistati 2015. aasta 26. augustil, kui prokuratuur oli esitanud mõlemale kahtlustuse suures ulatuses altkäemaksu võtmises. Mõlemad mehed vabastati vahi alt 2016. aasta alguses.

Kriminaalasja uuris kaitsepolitsei ja uurimist juhtis riigiprokuratuur.


Kommentaarid

Kommentaare 0
Ole esimene ja lisa oma kommentaar!