Harju maakohus mõistis Vene sõjaväele Eestist hangitud droone annetada tahtnud meestele neljapäeval kokkuleppemenetluses karistused. Kohu karistas Eesti ja Vene kodakondsust omavat 43-aastast Vladimir Šilovit üheaastase vangistusega, millest tal tuleb kohe ära kanda neli kuud ning karistuse ülejäänud osa ehk kaheksa kuud jäi talle tingimisi nelja-aastase katseajaga. Lisaks Šilovile oli kohtu all veel kaks meest, kes teda abistasid ning ka nemad said kokkuleppemenetluses karistused. Kokuleppekaristused said Ilja Golembovski ja Ruslan Golembovski, kes annetasid Šilovile droonide ostmiseks raha. Mõlemad mehed said tingimisi viie kuu pikkuse vangistuse ühe aasta ja kaheksa kuu pikkuse katseajaga. Kaitsepolitsei pidas 28. mail kinni Petseris elava topeltkodakondsusega Vladimir Šilovi (43), kes üritas üle piiri toimetada kolme Eestist ostetud drooni, plaaniga annetada need Ukrainas sõdivale Vene sõjaväele, Pihkva dessantväelastele. "Sõbrad, ma sõidan!!! Soovige mulle edu," postitas veokijuhina töötav ning tihtipeale lauljana üles astuv Šilov 28. mail kell 10.56 sotsiaalvõrgustikus VKontakte. Postituse juures on ka pilt kolmest auto armatuurlauale seatud droonikarbist DJI Mini 2 Fly More Combo. Sõjaväele annetada plaanitud droonid soetas Šilov mai keskel. 15. mail tehtud postituses kuulutas ta seadmete ostuks tehtud korjanduse lõppenuks. Kokku kulus kolme drooni ostmiseks 1797 eurot, sellest umbes 1500 eurot laekus korjandusega. "Kui droonid on minu käes ja kui ma need üle annan, siis tuleb veel pilte," lubas Šilov. "Suur tänu teile kõigile toetuse eest! Meie poisid ütlevad meile kindlasti aitäh!" Ta lisas postituses, et nüüd jääb üle vaid droonid ära tuua. Et operatsioon pole päriselt riskivaba, aimas Šilov isegi. "Ma loodan, et ma saan seda teha, sest meie tolliasutused ei ole alati etteaimatavad, aga ma loodan parimat," märkis ta. Uudise Šilovi kinnipidamisest avaldas kaitsepolitsei 31. mail. Vene sõjaväe abistamise katse eest võib meest eest ees oodata viie aasta pikkune vangistus. Harju maakohus võttis Vladimir Šilovi 30. mail prokuratuuri taotlusel vahi alla. Riigiprokuratuuri abiprokurör Melinda Ülend ütles, et välisriigi agressiooniaktiga liitumine, selles osalemine või selle toetamine on Eestis karistatav kuni viieaastase vangistusega. Agressiooni toetamisena käsitletakse ka Venemaa armee erinevatele väeüksustele lahingutegevuseks vajaliku tehnika, sealhulgas näiteks droonide soetamist ja tehnika hankimise rahastamist. "Ebaseaduslik toetus võib seisneda ka näiteks rahas või muus materiaalses abis, millega soovitakse toetada Venemaa agressiooni Ukrainas," ütles kaitsepolitsei büroojuht Harrys Puusepp.