Setomaal Värska kultuurikeskuses algab laupäeval kell 13 Baltikumi suurima ühise pärimuspeo Baltica Võru maakonna eelpidu. Eelpeol astuvad üles Võru maakonna folkloori- ja pärimusrühmad kavadega, millega nad ka mai lõpus ja juuni alguses toimuval Baltical üles astuda soovivad, teatas folkloorinõukogu. Pärimuspeo Võrumaa eelpeol astuvad üles folklooriansambel Hõpehelme ja Meremäe mehe´, Mokornulga leelokoor, folklooriansambel Kuldatsäuk, Õiõ Seto´, Orava kooli folklooriansambel Käopojad, segarühm Kannel, kapell Kannel, Võru naisrühm Tsõõr, seto ansambel Helmekaalaq, Seto Miihi Summ, leelokoor Helmine ja Värska muusikakooli pilliklubi. Baltica on ainuke Eestis toimuv pärimuspidu, mis keskendub folkloori ajaloolistele vormidele, tõstes esile rikkaliku pärimuse ehedad, stiliseerimata ja seadmata vormid ning väärtused, mida need endas kannavad. Baltica tunnus on autentne sisu, pärimuse erinevate vormide, nagu laulu, tantsu, pillimängu ja kommete sidumine ning folkloorirühmade ja üksikesitajate üle-eestiline kaasatus. Baltimaade suurim ühine pärimuspidu Baltica toimub Eestis 29. maist kuni 2. juunini, peakontsert toimub 31. mai õhtul Tallinnas raekoja platsil ja 31. maist kuni 2. juunini on Tornide Väljakule Tallinna vanalinna päevade raames püstitatud pärimusküla, kus toimuvad kontserdid. Esimene Baltica festival peeti 1987. aastal Leedus, teine 1988. aastal Lätis ja kolmas 1989. aastal Eestis. Festival toimub igal aastal – Balti riigid korraldavad festivali kordamööda. Baltica festivalid toimuvad CIOFF®-i ehk Rahvusvahelise Folkloorifestivalide ja Rahvakunstiorganisatsioonide Nõukogu egiidi all ning toovad alati kaasa ka välismaiseid külalisi nii Balti riikidest kui ka kaugematelt maadelt. Baltikumi suurimat ühist pärimuspidu korraldab Eestis folkloorinõukogu, mis esindab Eestit CIOFF®-is rahvussektsiooni õigustes alates 1991. aastast. Eesti Folkloorinõukogu on valdkondliku keskseltsina folklooriliikumise eestvedaja ja arendaja, mille eesmärk on väärtustada pärimuskultuuri ja hoida selle järjepidevust.
