Laulja ja blogija Helen Adamson sõnas, et aastaid tagasi ei osanud ta elada nii, et ta oleks endaga rahul. Mitte ükski saavutus ei täitnud temas olemasolevat auku. "Ma mäletan oma kunagist elu ja seda, kuidas iga minu saavutatud eesmärk tekitas järgmise, Echart Tolle on kenasti rääkinud sellest ego täitumatust näljast. Ja täitumatud olid ka minu soovid. Kunagi soovisin ma, et kirjutaksin loo, mis puudutaks ja kõnetaks inimesi ja mida kuulates mõtleksid teised, et kuidas keegi saab nii ilusaid sõnu kirjutada," kirjutas Helen Instagrami. "Kirjutasin sõnad loole "Kas tead", sain sellega kogemata tuntuks ja paljud mõtlesid just seda, mida soovisin. Aga siis sooviksin hoopis, et saaksin esineda, sain esinda, siis tahtsin, et lavad oleksid suuremad. Sain ka suurematele lavadele, aga siis soovisin hoopis edukat plaati ja nii edasi ja nii edasi. Mitte ükski minu saavutus ei toonud oodatud rahu," tunnistab ta. "Miks? Sest need soovid tekkisid tundest, et ma ei ole piisav ja ma püüdsin iseend ravida nii, nagu ma tol hetkel oskasin. Ikka ja jälle uusi eesmärke seades, mis võiksid tekitada tunde, et ma olen väärtuslik. Oma tassi saame aga täita ainult meie ise, mitte teiste tunnustus," lisas ta. View this post on Instagram ????TÄITMATU EGO???? Ma olen alati elus vaadanud päris palju tulevikku ja teen seda ka nüüd. Tegelen enda sisemaailmaga, et end paremini mõista, olla õnnelik, tasakaalukam, mõista oma vajadusi, ehitada paarisuhtes teadlik vundament, märgata oma ärevust, osata ärevust maandada jne. ☆ Aga tulevikku vaatamise juures on alati üks suur aga - kui seda teha pidevalt ja koguaeg eladagi parema homse nimel, jääme me alati homset ootama aga homne ei saabu mitte kunagi. Me võime endale rääkida toredaid lugusid, mida kõike need tuleviku unistused tuua võivad, seda lugu isegi uskuma jääda, kuid soovitud rahulolu jääb saabumata. ☆ Ma mäletan oma kunagist elu ja seda kuidas iga minu saavutatud eesmärk tekitas järgmise, Echart Tolle on kenasti rääkinud sellest ego täitumatust näljast. Ja täitumatud olid ka minu soovid. Kunagi soovisin ma, et kirjutaksin loo, mis puudutaks ja kõnetaks inimesi ja mida kuulates mõtleksid teised, et kuidas keegi saab nii ilusaid sõnu kirjutada. ☆ Kirjutasin sõnad loole "Kas tead", sain sellega kogemata tuntuks ja paljud mõtlesid just seda, mida soovisin. Aga siis sooviksin hoopis, et saaksin esineda, sain esinda, siis tahtsin, et lavad oleksid suuremad. Sain ka suurematele lavadele, aga siis soovisin hoopis edukat plaati ja nii edasi ja nii edasi. Mitte ükski minu saavutus ei toonud oodatud rahu. ☆ Miks? Sest need soovid tekkisid tundest, et ma ei ole piisav ja ma püüdsin iseend ravida nii, nagu ma tol hetkel oskasin. Ikka ja jälle uusi eesmärke seades, mis võiksid tekitada tunde, et ma olen väärtuslik. Oma tassi saame aga täita ainult meie ise, mitte teiste tunnustus. ☆ Ma võiksin teile jutustada lugematul arvul samasuguseid näited enda elust, kus lõpptulemus oli sama. Hakkasin end tervikuna tundma, kui asusin sügavamalt endasse vaatama. Ja seda tänases ja praeguses hetkes elamist õpin endiselt. Õpin iga päev, kuidas olla rahul sellise endaga nagu ma praegu olen ja kuidas mitte langeda vanadesse mustritesse, kus ma olin kurb ja õnnetu. Õpin, kuidas teha rahu sellega, et täiuslikkust ei ole olemas, kui ka vanad mustrid korduvad. A post shared by H E L E N A D A M S O N (@helenadamson) on Jun 10, 2020 at 10:01am PDT [embed] class="advertising--side js-advertising js-side-advertising lazyload advertising--first"> Tühista Δ Kommenteeri Kommentaarid puuduvad