"Duubli" stuudios on külas Andrus Elbing ja Ingrid Mänd, kes räägivad, miks on tätoveerimine ja tätoveeringud neile nii oluline elu osa. Noortel on tätoveeringuid palju, kuid täpset arvu nad öelda ei oska. Küll aga tunnistavad nad, et kogu protsess algab esimesest tätoveeringust ja peale seda on juba raske pidama saada. "Ma ei mäleta oma esimest tätoveeringut," naerab Ingrid. Ise tätoveerijana töötanud Andrus ütleb, et kohtuski Ingridiga just salongis kui naine tuli sooviga teha alaseljale tribal, millest Andrus keeldus. "Ma ütlesin "NO", ma ei tee selliseid asju," viitab mees oma antipaatiale juba ajast ja arust alaseljale tehtavate tribalite suhtes. Ingrid ütleb, et tema selle peale ei mõtle, et kas tätoveering püsib ajas ja on stiilne ka aastate pärast. "Ma teen seda, mis mulle meeldib ja ei mõtle, kas uus sobib vana tätoveeringuga kokku vms." Andruse sõnul on tal nii kehamaalinguid, millel on tähendus, kui ka lihtsalt meelepäraseid pilte. Tänaseks on saanud tema kehal olevast tribalist sümbol, mis tähistab möödunud vanglaperioodi. Vaata täispikka intervjuud videoloost. [embed]http://www.tv3play.ee/play/11104266[/embed]
