Silmiavav lugu! Kaunite import lillede taga peitub kole tõde

8. märtsil on naistepäev ja selle tähistamiseks täituvad nii kodud kui kontorid lillesülemitega. Paraku pole ilusate lõikelillede taga peituv tõde üldse nii ilus. "Laser" võttis kätte ja tegi selgeks, kust pärinevad miljonid naistepäevaks Eestisse imporditud lilled ning millist kahju sellega keskkonnale ja inimeste tervisele tegelikult tehakse.

Siin-seal kohtab lillemüüjaid, kes annavad ilusa roosiõie ära suisa ühe euro eest, aga kui toetuda sellele, et lilli imporditakse, siis ei tohiks hind nii odav olla ja tekib küsimus, mis on tegelikult lilleõie väärtus. "Väga palju kõrgem, kui arvestada tema kasvatamiseks kulutavat ressurssi. Lisaks peab arvestama, et need roosid ei tule siit samast Eesti aiandist, vaid on kasvatatud Aafrikas," selgitab roheprojektide koordinaator Margot Roose.

Kuid kaunid roosid pole ainsad, mis Eestisse tuhandete kilomeetrite kauguselt kohale lennutatakse. Nii tulevad näiteks nelgid Kolumbiast. Paljud lilled jõuavad meieni Taist ja Hiinast, aga ka näiteks Austraaliast. Aasta läbi müüakse Eestis lilli, millest 90% on kasvatatud meist väga-väga kaugel. Lisaks eetilisele probleemile, kus Etioopias nälgivate laste toidu asemel kasvatatakse sealsetel põllumaadel Euroopasse lilli, on probleemiks suurtes kogustes kasutatavad mürgised kemikaalid, mis reostavad joogivett ja ümbritsevat loodust.

Mingit piirangut, palju ühte lille kaitsevahenditega "turgutada" võib, ei ole.

"Kui toode ei lähe inimesele söömiseks, siis ei ole probleemi, siis võib säilitada või mürgitada palju vaja. See, et meil on käelaba suurune roos, mil on vars nagu puuoks, see niisama ei teki," jääb Roose skeptiliseks.

Ja kui te arvate, et lillede taimekaitsevahendiga üle kallamine on vaid kauge Aafrika mure, siis te eksite. Statistikaameti viimastel andmetel on Eestis enim tõusnud taimekaitsevahendite kasutamine just lilledel ja ehistaimedel.

"On testitud kindaid, millega floristid töötavad ja võeti proovid ka nende uriinist. Nendes kinnastes olid väga palju taimemürke endiselt ja ka uriinis oli mitut tüüpi pestitsiide, palju rohkem kui teistel," kõneleb Roose.