Kadrioru kunstimuuseumisse jõudsid kunstiloo suurkujude tööd

uudised.ee

Kadrioru kunstimuuseumisse jõudis Madalmaade meistrite ja kunstiloo suurkujude Rubensi, Memlingi ja van Dycki looming.

Reedel kell 17 avatakse Kadrioru kunstimuuseumis virtuaalselt koostöös Belgia fondiga The Phoebus Foundation Madalmaade 15.–17. sajandi kunstile pühendatud suurnäitus. Näitusel „Memlingist Rubensini. Flandria kuldne ajastu“ eksponeeritakse teiste seas Euroopa kunsti suurmeistrite Peter Paul Rubensi, Hans Memlingi ja Anthony van Dycki loomingut. Tegu on seni kõige suurejoonelisema Madalmaade kunsti näitusega Eestis, mis heidab alateemade kaudu valgust nii tolle aja kunstile kui ka ühiskonnale.

Näitus toob vaatajani valiku 15–17. sajandi Madalmaade kunstist, lisaks kanoonilistele kunstnikele ja suurmeistrite teostele on väljas suur valik töid, mis edastavad omaaegsete kultuurilooliste dokumentidena või poliitiliste kommentaaridena väärt infot ajaloost, rääkides ühtlasi kunsti kõrgest staatusest tolle aja ühiskonnas. Esindatud on ka naiskunstnikud, näiteks 16. sajandil tegutsenud Catharina van Hemessen, varaseim signeeritud loominguga naiskunstnik Madalmaade kunstiajaloos ning sajand hiljem tegutsenud mitmekülgne autor Michaelina Wautier. Publiku ette tuuakse ka omal ajal kuulsatesse erakogudesse kuulunud hinnatud töid, mis arvati olevat hävinud, kuid on tänu fondile taas avalikkuse ette ilmunud.

Klassikalisema maalikunsti kõrval on näitusele loodud ka graafikakabineti ja kunstikabineti ekspositsioonid. Nõnda on fookuses uute teadmiste avastamise ja levitamise teema, eksponeeritud on maailma teadusajaloo verstapostid: teiste seas 16. sajandil ilmunud Gerardus Mercatori ja Abraham Orteliuse atlased ning Saksa renessansimeistri Albrecht Düreri traktaat perspektiivi kujutamisest aastast 1525.

„Näitust koostama hakates torkas silma fondi 15.–17. sajandi Flaami kunsti kogu laiapõhjalisus, aga ka 16. sajandi satiiri- ja narritemaatika ning vanasõnu illustreerivad pildid. Nende hulgast mitmed on oma žanri tippnäited ja kultuurilooliselt haruldased. Näiteks Jan van Hemesseni portree Austria ja Böömimaa Anna õukonnanarrist Elisabetist, kelle välimus, väärikas poos ja rekvisiidid räägivad selgelt staatusest ja tunnustusest. Levinud ettekujutus narrist kui tolast sellega ei ühti. Taolised visuaalsed dokumendid rikastavad meie nägemust minevikust ning aitavad korrigeerida eelarvamusi,“ kommenteeris näituse laia teemaderingi kaaskuraator Greta Koppel.

Kadrioru kunstimuuseum ja The Phoebus Foundation koostasid näituse jaoks valiku, mis arvestab Kadrioru lossi hoone eripära ja muuseumi Madalmaade kunsti koguga ning püüab tuua välja kõnekamaid seiku 15.–17. sajandi Flandria kunstiloost.

Näituse kuraatori ja the Phoebus Foundationi direktori Katharina Van Cautereni sõnul on fond uhke, et saab oma tippteoseid suurejoonelises koosseisus ühes koguga seotud lugudega esmakordselt tutvustada just Eestis. „Tallinnas eksponeeritakse neid töid Kadrioru kunstimuuseumis ‒ kunagine tsaar Peeter I kaunis barokne loss on täiuslikuks lavaks Flandria kuldse ajastu loole. Ja ehkki meid lahutab selle kunsti valmimisajast isegi kuni kuussada aastat, õpetavad need pildid meile, et toonased inimesed ei erinenudki meist niivõrd. See kunst räägib sinust ja minust,“ kirjeldas Van Cauteren.

Kadrioru kunstimuuseumi direktor Aleksandra Murre toonitab sündmuse olulisust Eesti kultuurimaastikul. „Praegune suurejooneline väljapanek on kui enneolematult suur pidustus – vaataja ette on toodud vapustavad kunstiteosed, millesarnaseid pole siin kunagi näidatud. 2020. aasta aprilliks planeeritud, kuid pandeemia tõttu aasta edasi lükatud näituse avamine on teatud mõttes kui ime, raskuste ja suletuse trotsimine. Olukorras, kus varem tavapärane reisimine ei ole võimalik, on meie jaoks esmatähtis pakkuda siinsele publikule võimalikult rikkalikku ja kõrgetasemelist kunstielamust.“

Erafond The Phoebus Foundation tegeleb kunsti konserveerimise, uurimise ja tutvustamisega laiemale publikule. Fondi missioon on Madalmaade kunstipärandi säilitamine ja tutvustamine. Lühikese ajaga loodud kunstikogu avaldab oma šedöövrite rohkuse ning kollektsiooni mitmekesisusega muljet ka võrdluses suurte ajalooliste kunstikollektsioonidega.

Kommentaarid puuduvad