Üks noor naine on pannud ausalt kaante vahele oma loo sellest, kuidas ta elab koos skisofreenia ning bipolaarse meeleoluhäirega. Raamatu “Hull - otse ja ausalt” autor Karmen Kozma on "Duublis" külas. Karmenil ilmnesid esimesed haigusnähud 20-aastaselt, kui ta oli tudeng. "Mul tekkisid rasked sümptomid, nagu näiteks maania (ehk kõrge aktiivsusetase) ja hallutsinatsioonid. Sa elad seal nii sügaval sees, et see on sinu reaalsus," kirjeldab ta. Näiteks ronis neiu üle Tartu kaarsilla kaare, sest antud hetkel tundus see talle justkui normaalsena. Ühel hetkel aga hakkasid tema haigusi tajuma ka tema lähedased, kes ta seepeale psühhiaatriakliinikusse nihverdasid. "Ma võrdleksin seda tavalise kõrvakliinikuga - see ei ole minu jaoks midagi erilist. Sulle määratakse ravi ja ravimid, teraapia, peale mida sa saad terveks ja jätkad tavapärast elu," kinnitab Karmen, et tegemist ei ole mingi eriti veidra kohaga. Saatejuhid uurisid, miks ikkagi otsustas Karmen millestki niivõrd keerulisest ja raskest raamatu kirjutada. "Kui ma haiglast välja sain, siis levisid kuulujutud, et Karmen läks hulluks ja käis hullumajas. Need tegid mulle nii haiget, et ma olin valmis endalt elu võtma. Ma tegin selle raamatu, et olla toeks teistele, kas on samas olukorras," sõnab Karmen. "Ma loodan, et lugeja võtab kaasa selle, et kui sul endal puudub stigma, mida ühiskond ütleb psüühhikahäirete kohta, siis saad sa nendega hästi hakkama." Edasi kavatsebki Karmen minna õppima just psüühikahäireid, et olla abiks teistele. "Enne kui sa lähed teisi päästma, sa pead päästma ennast," ütleb ta lõpetuseks.
